Minu õpilastele

Ega ma ei salga, et ma loodan valimistel toetust oma õpilastelt, niisama nende vanematelt ja vanavanematelt. Aga olgu see öeldud, et kindlasti ei soovi ma seda, et keegi hääletab minu poolt seepärast, et me saime koolis hästi läbi. Valige mind ikka ainult siis, kui arvate, et olen väärikas kandidaat ja minu ideedest võiks kasu olla.

Lisan tänaseks blogilooks 2006. aastal peetud lõpukõne. Vist ei leidnud üles viimast varianti, mäletan, et midagi ma nagu tekstis muutsin, kuid tõenäoliselt mitte eriti palju.

Kõne Hugo Treffneri Gümnaasiumi abiturientide lõpetamisel 2006. aastal

Austatud lapsevanemad, vanavanemad, lõpetajate lähedased, sõbrad ja tuttavad! Head kolleegid! Eelkõige kallid lõpetajad!

Pisut vähem kui kolm aastat tagasi alustasime koos HTGs – kes õppijana, kes koduse suunajana, kes õpetajana. Kui püüan täna kaardistada meie suhete hetkeseisu, siis esimeseks mõtteks on, et meie rollid hakkavad segunema. Üha sagedamini tunnen, kuidas õpilased mind õpetavad, aeg-ajalt on õpetajad rääkinud, et on tunnevad end lapsevanemana, nii mõnegi lapsevanem on õpetajana meie kollektiivi harinud. Võibolla on isegi hea, et selline segunemise protsess täna katki lõigatakse – uued väljakutsed, uued mõjutajad ja vaheldus on isiksuse igakülgseks arenguks ilmselt vajalikud.     

Veel kord tagasi algusesse kolm aastat tagasi. Mäletan ühte juhust septembrikuust, ma ei tundnud oma klassi tol hetkel veel kuigi hästi ja  kätte jõudis töövihiku rahade kogumine. Valisin välja ühe soliidse olekuga õpilase ja palusin tal hakata rahasid koguma. Ta vaatas hetkeks oma paberitesse ja ütles siis – jah, kahel on raha veel toomata. 

Juhtum on kõnekas. Üsna loogiline on ka asjaloo edasine areng. Tolle õpilase hooleks sain usaldada nii palju oma klassijuhataja tööst, et hakkasin end nimetama abiklassijuhatajaks. Aga tänu sellele tekkis mul koolis pisut vaba aega ja ma sain teid, head lõpetajad, pisut terasemalt jälgida.

Kirjeldan järgnevalt mõnda teie hulgast, võibolla tunnete ära.  -  Justnagu Pythagorase koolist väljaastunud noormees, kelles on tasakaalus sealse õppeasutuse kaks tähtsamat ainet, matemaatika ja muusika, huulerõngast ja pikka magamist armastav filosoof, kes mõningaid Schopenhaueri tekste lugedes endast välja läks, häid esseesid kirjutav kaunitar, kellele tema sarnasust Sitsiilia lesknaisega kord kogemata ka valjusti välja ütlesin ja veel paljusid teisi. Mingil hetkest peale märkasin, et anonüümsuse kadus ja klassipäevikus seisva nime taha ilmus isiksus.

Siin on tugevaid paralleele ühe minu lemmikkohaga Vanast Testamendist, kus loomislugudes  seisab kirjeldus sellest, kuidas Jumal peale loomade valmistegemist need inimese ette toob ning inimene neile nimed annab. Ka selles loos hajutab teadmine anonüümsuse. Lisaks rõhutatakse veel inimese tähtsustamist, loodushoidu, loomingut ning huumorit. Täpselt nagu HTGs.     

Teid, head lõpetajad, tundma õppides,  olen püüdnud tabada ka meie lendu juhtivaid ideid.

Alustaksin ka siin pisut kaugemalt. Mõni aeg tagasi juhtusin meediast lugema nupukest „Prantsuse toll tabas 12,2 miljoni euro väärtuses heroiini“. Ehkki konfiskeeritud narkootikume oleks võinud hinnata ka kaalu - või ruumalaühikutes, otsustati pealkirjas viidata heroiinikoguse rahalisele väärtusele kui tõenäoliselt kõige mõjusamale näitajale. Küllap iseloomustab toodud näide hästi Lääne-Euroopa inimese majanduslikele väärtustele keskendunud mõtlemist. Kindlasti pole ka meie HTGs sellisest mõtlemisest vabad.

Samas mulle tundub, et rahaühikutesse arvutamist tasakaalustab HTGs tugev vaimu rõhutamine. Kõneleme süüdimatult Hugo Vaimust, loojaid valdavast ängist, satume vaimustusse näitemängudest ja saalihokist ning ootame Godot-d.

Samas pole selline materiaalsuse ja vaimu tasakaalu HTG variant  passiivne ja igav neutraalsus, vaid julgete ja sageli isegi väljakutsuvate väidete vaidlusest ja konkurentsist sündinud tasakaal. Akadeemilisust tasakaalustab meil äärmuslik eksistentsialism ning uusplatonistlikku vaimu rõhutamist toob maa peale pragmatism. Mulle tundub, et näiteks ajutised langused õppetöös ja sellest uue kvaliteedi tekkimine on HTGle omase julge mõttelennu ja analüüsi kasutamise tulemus.

       

Kirjeldatud mõttelaadi taga aiman ma ka Euroopalike väärtuste tähtsustamist ja nende väljendamist igapäevases elus. Kindlasti kuulub nende väärtuste hulka ka sõnavabadus, kuid mitte ilma vastutuseta öeldu eest. 19. sajandi ühe mõjukaima inglise filosoofi John Stuart Milli arvates on vabaduse piiramise ainsaks õigustuseks põhjendamatu kahju tegemine teistele. Mulle tundub, et treffneristid suudavad sellest hoiduda.

----------

Hakkan lõpetama. Viimastel aastatel on loodud mitmeid kultusfilme. Hoolimata uutest on minu lemmikuks jäänud juba kümmekond aastat tagasi valminud James Cameroni Titanic. Mäletate võrratute Leonardo DiCaprio ja Kate Winsletiga peaosades.

Teadlikult liialdades tunnetan ka praegu laevalt põgenemise meeleolu, koos ootuse, traagika, tunnete jõulisuse ja ebamäärase lootusega. Ja Titanicult meenub, et sellel teadmatuse tunnil mängib laevalael muusika, see peatub hetkeks ning esimest viiulit mänginud mees ütleb oma kaaslastele: “Dzhentelmenid, mul oli au mängida koos teiega“. Kallid lõpetajad – ütlen seda õpetajate nimel – meil oli au õppida koos teiega.