Hoiduge madistumisest

Paar artiklit religioonist on pooleli, kuid teen ühe poliitilise postituse. Alustan kohe tõdemusega, et võib-olla olen ma oma kirjutises ebaõiglane, kuid üks asi on südamel ja tahab väljaelamist.

Kolme näite põhjal tundub mulle, et liiga palju on uue valitsuse ja riigikogu töö alguses tulnud ette nähtust, mida ma Jaak Madisoni tempudest lähtuvalt nimetan madistumiseks. 

Mida ma madistumise all mõtlen? Mina saan nõnda aru, et kui inimene on lollusega hakkama saanud, hiljem kahetseb ja vabandab, siis peaks ta piltlikult öeldes astuma ka paar sammu tagasi ning oma edasise tegevuse näitama, et see eksimus oli juhuslik ning ta on sellest õppinud.  Väga lühikese ajaga võiks nimetada Eesti poliitikmaastikul kolme juhtumit, kus asjad on vastupidised. Hakkasingi sedalaadi juhtumeid madistumisteks nimetama.

Esimesena nimetangi Jaak Madisoni valimist ELi asjade komisjoni asejuhiks. Tal puudub selleks vastav haridus ja kogemus ning ma pole väga kindel, kas tema seniseid kirjutisi sobib komisjoni materjalide hulgas avaldada. Kaitsesin teda natuke fbs pisut aega tagasi ühes postituses, kuid kogu info tema telefonijuhtumistest polnud tollel hetkel veel selge. Aga kaitsmise mõte oligi, et noor mees astub paar sammu tagasi, õpib vigadest ja töötab end üles mitte ei hakka kohe teisi juhtima.   

Teisena nimetaksin Lauri Laasi, kes valiti riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni liikmeks. Mees on kahes kohtuastmes süüdi mõistetud, ta peaks väga tõsiselt oma tegude üle mõtlema, kuid tema hakkab jälgima, et EV korruptsioonivastaseid seadusi ka tegelikult rakendataks. No ei ole õige asi.

Kolmandaks nimetaksin peaminister Taavi Rõivase soovitust osta endale kütusesäästlikum auto.  Kõlab nagu veidike muudetud Prantsusmaa kuninganna Marie-Antoinette’i soovitus „Kui rahval ei ole leiba, ostku kooke!”

Jah, kui on valida kas tõsta aktsiise ja lastetoetusi või jätta mõlemad samale tasemele, siis eelistaksin ka mina aktsiiside ja lastetoetuste tõusu (olen mitmel puhul öelnud, et minu eelistus katteallikana on progressiivne tulumaks). Aga säästlikuma auto ostmise propageerimine on jutt paralleelmaailmast ja see oleks eeldanud tunduvalt avatumat vabandamist ja lubadust igal võimalusel jalgrattaga tööl käia.

Ega oskagi muud öelda, et kellel on võimalik suure poliitika protsesse mõjutada, siis hoiduge madistumisest.