Usuline kompass poliitikas on individuaalne

Ilmunud EPLi arvamusena:  http://epl.delfi.ee/news/arvamus/toomas-jurgenstein-kiriku-valimiskompassist-randeraamistiku-osas-tiirutab-ta-otsustamatult-ringi?id=85276831

EELK peapiiskop Urmas Viilma avaldatud valimiskompass ristiinimesele on tekitanud vastakaid reaktsioone. Pole ka ime, sest riigi ja kiriku suhete juhtnöörina on kristluses kõige sagedamini tsiteeritud Jeesuse sõnu: Andke siis keisrile mis kuulub keisrile ja Jumalale, mis kuulub talle  (Luuka evangeelium 20:25), kuid neid sõnu võib mõista mitmeti. 

Näiteks on mitu võimalust näha religiooni mõju riiklikele struktuuridele.  On usklikke, kes näevad ideaalina riiki, kus valitseksid usulistele alustele rajatud seadused ning riigijuht oleks eelkõige vaimulik juht, nii nagu täna Vatikanis. On neid, kelle arvates peaks riigi kõige traditsioonilisem usuvool olema põimunud riikliku bürokraatiaga ning saama riigikiriku staatuse. Paljud usuinimesed seevastu on seisukohal, et usukogukonnad peaksid toimetama riigist sõltumatutena ning ühiste huvide realiseerimiseks peaks sõlmima lepinguid või näitama lihtsalt head tahet.

Mulle tundub, et eelmises lõigus kirjeldatud kolme suuna esindajate kompass peabki pisut erinevasse suunda näitama. Umbes sama rõhutab tegelikult ka peapiiskop Viilma: „Kõige olulisem on siiski, et iga ristiinimesest valija koostaks oma isikliku valimiskompassi ega joonduks ainult minu või ka kellegi teise koostatud lihtsustatud mudelite järgi. Ristiinimese tõeliseks valimiskompassiks on ja jääb Pühakiri, mille valgusesse tuleb asetada eraldi iga kandidaat ja erakond koos nende seniste tegude ja antud lubadustega.“

Ka kogudustesse kuulub erinevate vaadetega inimesi, lisaks on ajaloost tingitud eripärad ning kirikutes pole kerge jõuda sarnastele seisukohtadele ka siis, kui suuremad kiriklikud ühendused on seda teinud. Võtame näiteks hiljutise ränderaamistiku poleemika. Suured kiriklikud organisatsioonid nagu Luterlik Maailmaliit, Kirikute Maailmanõukogu, (kuhu enamik Eesti Kirikute Nõukogu liikmetest kuuluvad) ja loomulikult ka katoliku kirik kutsusid oma liikmeskirikuid olema ränderaamistiku eestkõnelejateks ja toetajateks. Eesti kirikud sellega üleskutsega kaasa ei läinud, samas nad ei agiteerinud ka ränderaamistiku vastu ning usuline kompass tiirutab selles küsimuses üsna otsustamatult ringi.  

Isikliku usulise valimiskompassi võib seevastu vahvalt elama panna. Piltlikult väljendudes võib kellegi kompassi vastassuunas keerata Püha Franciscus ise, kui ta meenutab ühe prominentse poliitiku mõnitavat-kiitvat triaadi karusloomade puuritingimuste suhtes. Alati sportliku vend Vahindra kompass juhiks tähelepanu arengustrateegia „Eesti sport 2030“ elluviimisele, erakust pühaku ja poeedi Milarepa muusika ja poeesia osatähtsusele hariduses, Uku Masingust mõjutatud kompass reageeriks tundlikult kultuuri avatusele ja suhtumisele loodusesse jne.

2011. aasta rahvaloenduse kohaselt tunnistas Eestis rohkem kui 320 000 inimest kindlat usku ja loomulikult on erakondadel huvi neid inimesi kõnetada. Peapiiskop Viilma koostatud kompass, mis lähtus Eesti Kirikute Nõukogu seisukohtade ja erakondade lubaduste kokkulangevusest, näitas tänuväärselt, et religioone tõsiselt võtvatele inimestele on olemas arvestatav erakondlik valik nii liberaalsemate kui konservatiivsemate, nii vasak- kui paremjõudude hulgas. Ning isikliku usulise kompassi loomine või senise kompassi usuline korrigeerimine on iga inimese enda kätes.