Sotside suurkogust ja uuest esimehest

Küllap oli SDE suurkogu lahend ootamatu paljudele. Kusagil kuluaarides olevat sosistatud, et Sven Mikseri esimeheks mitte kandideerimine oli mõnele siiski teada olnud, kuid mulle tuli see otsus üllatusena. Ma arvan, et see oli suure poliitiku tark samm ja ka edaspidi on kõik poliitilised teed Mikseri jaoks võimalikud. Aga niisuguse suursuguste sammude tõttu mulle sotsid meeldivadki. Minu jaoks kindlasti parim erakond.

Jevgeni Ossinovski (edasi J.O.) on nüüd esimees. Mõtlesin, et kirjutan paari sõnaga, missugused kogemused mul temaga kokkupuudetest on ja miks ta ka minu jaoks oli esimehe kohale esimene valik.

Kõigepealt tean seda, et J.O. on käinud Tallinna Reaalkoolis. Suuresti tänu kadunud Gunnar Polmale (tegelikult on tekkinud mulle seal ka teisi tuttavaid) tunnen natuke selle kooli köögipoolt ning seal tehakse häid asju. Õpitakse kõvasti, pööratakse tähelepanu traditsioonidele, ollakse tõelised Eesti patrioodid ja tehakse tõrvikutega rongkäigu asemel Pudi rida. Arvan, et sealt sai J.O. tugeva mõjutuse.

Teiseks, tean natuke Tartu filosoofide seltskonda. Usun, et J.O. nägi seal boheemlust ja korrektsust, väga mitmekesiseid arvamusi alates suurtest kiiksudest kuni kitsa erialase kõrgtasemeni. Olen veendunud, et baka tasandini võiks poliitiku haridus võimalikult laiapõhine olla. Ning Inglismaal sai ta hea kitsama ettevalmistuse poliitikuteeks.

Kui J.O. sai ministriks saatsin talle koos ühe oma kolleegiga kirja, kus juhtisime tähelepanu paarile asjale, mis meie arvates tuleks hariduses teha. Ta vastas käisin temaga ministeeriumis samal teemal juttu ajamas ning jättis päris tugeva mulje, kuidas ta õpetajatesse puutuvatest asjadest aru sai. Paar nädalat hiljem käis ta ka meie koolis õpetajatega kohtumas ja enamikule kolleegidest ta meeldis. Ta suutis ühel ajal olla õpilane ja õpetaja, ta kuulas meid, pani mõtteid kõrva taha, kuid esitas ka omapoolseid lahendusi ning mõtles kaasa. Ühesõnaga, haridusministrina oli J.O. väga hea.

Debattidest on mul kõige enam meelde jäänud, kuidas J.O. Jürgen Ligiga ja Juhan Partsiga TÜ raamatukogus enne viimaseid valimisi debateeris. Isegi kui ma näen vahel tegelikkust soovitu pähe, siis seekord ta tõesti oli debateerijatest parim. Ja tema vastas oli teiste erakondade tipud.

Sotsid pole väga rikas erakond, seetõttu mulle väga meeldis tema väljaütlemine, et isa annetusi ta enam sotsidele vastu võtta ei saa. See oli ilus.

Ma arvan, et kõnede pidamisel on tal veel arenguruumi. Suurkogul tabasin end paaril korral mõtlemast, et see või too kõnes sisaldunud ütlus oli kas liiga triviaalne või igav. Aga arvestades J.O. üldist andekust, küllap see tuleb.

Ühes eelnevas postituses ütlesin, et kui ma peaks valima Mikseri ja Ossinovski vahel, siis eelistaksin  nii 55%-45% Ossinovskit, võimalik, et see vahe on veelgi väiksem. Võib-olla ootan seda, et Jevgeni suudab SDEsse, nii eestkõnelejatena kui tegutsejatena kui vaikivate toetajatena, tuua pisut enam uusi inimesi (näiteks Mihkel Raua ja Andrei Hvostovi tulek on olnud väga värskendav). Vahepeal mulle tundus, SDE tipp muutus pisut liiga suletuks.