Teadjad ja kahtlejad

Jäin mõtlema, kas reageerida eile lahvatanud sõnasõjale:  Varro Vooglaiu prognoosile, et NO99 rahastamise lõpetatakse ja Martin Helme kinnitusele, et EKRE võimule tulles seda kohe siiski ei juhtu. Tegingi mõne esialgse märkuse. 

Umbes viis aastat tagasi kirjutasin Postimehes essee „Teadjate tulek“ (11.juuni 2012) (http://arvamus.postimees.ee/872358/toomas-jurgenstein-teadjate-tulek). Avaldasin seal kahetsust, et dialoogilise, kahtleva ja analüüsiva mõtlemise kõrval on Eestis autoriteeti kogumas lähenemine, kus teatakse, kuidas asjad vastuvaidlematult on. Ühe näitena tõin seal ka Elukultuuri Instituudi välja antud «Surmakultuuri arhitekte», autorid Benjamin Wiker ja Donald DeMarco, eessõna Varro Vooglaid.

Nimetatud raamatu autorid sukelduvad Euroopa mõttelukku ja väidavad kindlalt, et rohkem kui kakskümmend mõtlejat, sealhulgas Arthur Schopenhauer, Charles Darwin, Simone de Beauvoir, Sigmund Freud ja Peter Singer, esindavad surmakultuuri. Vaatluse alla võetakse nimetatud mõtlejate elulood ning autorid kinnitavad, et sellise meetodi abil võib jõuda surmakultuuri viljelenud isikute väärdunud mõttemaailma põhjusteni.

Pärast sobivad nimetatud väärdunud mõtlejate halvustamiseks ka nende lapsed. Näiteks Charles Darwini puhul parastatakse: «Võttes arvesse tema õpetust tugevama ellujäämisest, on huvitav märkida, et kõik tema enda lapsed olid üpris nõrga tervisega» (Darwini kümnest lapsest surid kolm noorena).

Mulle näib, et Eero Epneri artiklile „Kurjuse normaliseerumine“(Postimees 8. september 2017) vasturepliigi kirjutamine lähtub üsna sarnasest skeemist. Portaalis „Objektiiv“ pannakse kahtluse alla tema Epneri siirus, teatakse kindlalt, et NO99 tase ei kannata kriitikat ning esitakse siis prognoos edasiseks:  

„Nimelt on ju selge, et EKRE võimule saades jääks Epner ühes paljude oma sõpradega suure tõenäosusega tööta, sest sellistelt asutustelt, nagu NO99 teater, võetaks riiklik rahastus kas täielikult või valdavas osas ära /../ 

Fakt on see, et teatri NO99 ja sellega sarnanevate küündimatu kunstilise tasemega asutuste riiklikuks rahastamiseks puudub igasugune põhjus ning mida varem see ära lõpetatakse, seda parem kogu ühiskonnale.“ (Repliik: EKRE võimuletulek tooks riiklikele ideoloogiatöötajatele näguripäevad. Objektiiv 11. sept.2017)

Ei oska muud öelda, kui ei meeldi mulle selline must-valge ja lõplikke hinnanguid andev lähenemine. Eksin ise sageli oma hinnangutes ja katsun seista maailma eest, kus on rohkem pooltoone, inimlikkust ja loomevabadust.