Kuidas reageerida teravustele

Ilmunud EPLi portaalis: http://epl.delfi.ee/news/arvamus/mitte-ainult-id-kaardist-vasakpoolne-inimene-seda-valitsust-valja-ei-vahetaks?id=80252536

Möödunud nädala kolmapäeval toimus riigikogus riigieelarve teine lugemine. Opositsioon tegi oma tööd ning mõistagi oli palju küsimusi, parandusettepanekuid, ka teravusi ja kriitikat, kuid eelarvega mindi üsna rahulikult edasi. Nädala teisel poolel on aga ilmus meedias mitmeid väga kriitilisi hinnanguid valitsuskoalitsioonile.    

Näiteks nõudis Postimees resoluutselt, et „Vahetage see valitsus välja“, argumenteerides järgnevalt: „ Põhjused, miks valitsuse vahetust tarvis on, vaatavad meile vastu nii riigieelarve aruteludest, maksupoliitika heitlikuks muutmisest kui ka paljust muust. Asi on Eesti strateegilise positsiooni igapäevases ladumises.“

Üsna analoogilisi seisukohavõtte, mis toonitasid erinevaid majanduslikke aspekte, maksupoliitikat, inimlikke tundeid, aktsiise või mõne ministri personaaliat oli veelgi selgemini esitatud opositsioonierakondade juhtivpoliitikute sõnavõttudes. Tähelepanuväärne oli veel asjaolu, et toonilt olid need sõnavõtud varieeruvad: raudpoldilikud otseütlemised, häbi – või kahjutundele apelleerivad mõtteavaldused või siis endiste valitsuste täppishäälestamise aegu meenutavad nostalgitsemised.  Jäin mõtlema, et kuidas peaks selles olukorras reageerima vasakule kalduvate vaadetega kodanik.  

Kõigepealt tundub mulle, et huumor aitab peaaegu alati. Osaliselt ongi opositsioon ja aja kokkulangemine siin appi tulnud. Näiteks sai kinnitust mõned päevad tagasi ilmunus Ian Buruma artiklis „Kuidas rääkida paremäärmuslasega“ (EPL 13.11.2017) väidetu. Tänastest paremäärmuslastest rääkides sedastab Buruma, et mõnedel neist on koguni huumorimeel. Tumedapoolset huumorit sisaldaski riigieelarvele EKRE poolt tehtud parandusettepanek, mille käigus nähti ette 245 000 euro suuruse toetuse äravõtmist Teatrilt NO99. Põhjuseks olevat see, et teater tegelevat kultuuritootmise asemel vasakradikaalse propagandaga. Eelarve vähendatud osa peaks üritama katta Sorose või Sotsiaaldemokraatliku Erakonna abiga. Samas võib mustapoolset irooniat leida ka tsentrile lähemalt, näiteks võiks paralleelselt ägedate etteheidetega valitsusele lugeda mõned päevad tagasi täielikult avaldatud Silvergate’i toimikut.   

Teiseks võiks hetkeks mõelda vigade tegemise paratamatusele ja napile ajale, mis on valitsusel olnud aega nende korrigeerimiseks. Küsimus ongi ju pigem selles, kuidas tehtud vigadesse suhtutakse. Kirikuisa Aurelius Augustinuselt (354 - 430) pärineb mõtlemapanev ütlus, et inimlik on eksida, kuid kuratlik kõrkuse tõttu eksitusse jääda. Valitsusel on olnud aega oma rööpaid seada umbes aasta ning loomulikult pole kõik kulgenud sujuvalt. Siin annab tunda ka kogenematus, nii mõnelgi hea asja puhul pole sellega kaasas käiv sõnum olnud tasemel. Opositsioon teeb oma tööd hästi, paljud neist on riiki juhtinud aastaid, mistõttu teavad nad otsuste taustu ja alternatiive jne. Loomulikult leiavad nad osavalt üles kõige rünnatavamad kohad ja inimesed, poleemikat põhjustanud otsused jne. Samas on valitsusel kindlasti vigade parandamiseks potentsiaali. Näiteks  ID kaardi veaga tegeldi  tegeleti operatiivselt ja tõhusalt.

Kolmandaks võiks hetkeks unustada hirmujutud riigi allakäigust ja mõelda meid igapäevaselt ümbritsevale olukorrale. Ilma eriliselt pingutamata võib märgata, et riik toimib, majandus kasvab ning kosuvad ka inimeste sissetulekud. Ise oskan asjade seisu kõige paremini vaadelda õpetaja mätta otsast. Aastaid kuulasime õpetajatena jutte meie eeskujulikust majandusest, kõige paremast maksusüsteemist, väga olulisest õpetaja ametist, mis aga napiks jäi, oli palk. Hetkel on õpetaja palgakasvu protsessis midagi olulist käima lükatud.  Ja juba õige pea hakkab kolmele neljandikule eesti inimestest iga kuu laekuma täiendav raha, mille suurust polegi vaja ruudulises kaustikus endale ise välja arvutada.

Kokkuvõttes peaks minu arvates vasakpoolsete vaadetega inimene olema praegu rahul. Oma maailmavaatest lähtuvalt peabki tänane valitsus toimetama pisut teisiti kui eelnevad valitsused varasemad 17 aastat tegid. Lisaks on ka opositsioon tähelepanelik ja tasemel ning loomulikult muudab neid rahutuks asjaolu, et valitsuse otsuste viljad hakkavad inimesteni jõudma. Küllap ongi õige aeg anda hinnang valitsusele pisut rohkem kui aasta pärast toimuvatel riigikogu valimistel.