Olen ikka oma mõtted ühiskonnas olulistel
teemadel püüdnud lahti kirjutanud. Siis on valijatel selgem pilt minu
seisukohtadest, nad saavad mind täiendada ja mõjutada või siis on neil selgem
alus, kas hääletada valimistel minu poolt või vastu. Võtan täna vaatluse alla
metsa teema ja loomulikult annan aru, et saan välja tuua ainult mõned oma
lähteseisukohad. Teatud päästikuks oli ka SDE poolt Rainer Vakra vedamisel kolmapäeval 9. mail
korraldatud mõttehommik „Eesti metsade rõõmud ja mured“, kus esinesid Asko
Lõhmus (TÜ), Mihkel Kangur (TTÜ), Marek Metslaid (EMÜ) ja Veiko Eltermann
(RMK).
Kõigepealt taustast. Ma elan Tartus
Raadil palkmajas, on laudpõrandad, mul on kaks ahju, pliit ja saunaahi st
tarvitan omajagu küttepuid (enamasti leppa ja metsakuiva kuuske/mändi). Tõsi,
pärast kaks aastat tagasi pandud soojuspumpa kulub puid vähem. Ühesõnaga,
piisab mul hommikul silmad lahti teha või talvel teki alt välja pugedes
temperatuuri tunnetada, kui tean, et olen metsas raiutud puude tarvitaja.
Olen Pärnumaal üles kasvanud
paigas, kus metsi on palju ning meie küla poistekambaga oli metsa hulkuma minek
tavaline asi. Ehkki minu esimene haridus, bioloogia, on üsnagi rooste läinud,
arvan end siiski metsadest pisut üle keskmise teadvate inimeste hulka. Lisaks
puutun ikka kokku ja jutustan paljude bioloogidega, kellest paljudega koos
õppinud ja kellel asjast selgem pilt. Nimetan siin ornitoloogiaühingust Andres
Kalameest, loodusfotograafi Urmas Tartest, loodusajakirjade toimetajat Toomas
Kukke, professor Peeter Hõrakut, ornitoloog Leho Luigujõed jt.
Mets tuleb ka poliitikasse. Selles,
et metsa teema järgnevatel Riigikogu valmistel saab oluliseks (võib-olla ka
keskseks), ei kahtle keegi. Lisaks toimub uue metsa arengukava (2021 - 2030)
tegemine, mille käigus teravamad küsimused ilmselt tõstatuvad laiemalt. Ehkki
hetkel väga tundlikke otsuseid metsade kohta veel silmapiiril pole, siis
kindlasti need tulevad. Räägingi nüüd
mõnest põhimõttest, mida katsun metsadega seotud küsimuste puhul isiklikult
järgida ning millest püüan ka oma erakonna sees rääkida:
Kõigepealt, loodusega kaasneb palju
emotsionaalseid aspekte, näiteks Haabersti ristmiku remmelga lugu. Mina aga püüaks
emotsioonide kütmisest hoiduda. Võtame laiemaks näiteks raielangid. Harjumatule
silmale on need mingis etapis koledad – kuu aega hiljem võib pilt palju parem
olla, mõned aastat hiljem veel parem. Pildid raielankidest kui vägivallast
metsa kallal on efektsed, kuid olen hakanud neid ignoreerima. Olen toonud
paralleele meditsiinist, ka operatsiooni käigus lahti lõigatud inimene näeb
kole välja, kuid operatsioon on inimesele vajalik. Ma ei tea, milleks on
kasutatud pildistatud raielangi puid – võib-olla kellegi haiguse raviks,
võib-olla kellegi maja ehitamiseks,
laste koolitamiseks, võib-olla ma kütan neid vms. Kui keegi raiega suli
teeb, on loomulikult vaja sellest teada anda, kuid väga paljude sotsiaal(meedias)
levivate piltide puhul on kohal käimata võimatu öelda, kas midagi on pildil
valesti või mitte.
Mulle meeldib, kui on olemas vastukaal.
Loomaökoloogia professor Raivo Mänd postitas hiljuti sotsiaalmeedias pildi oma
metsas tehtud lageraiest ning hilisemas kommentaaris kirjutas ka raielangi
ilust:“ /../ vaata ometi kui ilus see lank on! Varsti
hakitakse oksad ka ära. Mul juba vaimusilmas kõrgel sinitaevas kronksuv ronk ja
haavatüvel põristav rähn ning kändudevahe ülastest valendamas-kollendamas. Ega
see käestlastud tihe soomets ennegi väga ilus vaadata polnud.“ Raivot
lugedes tuleb endalegi meelde, et raiesmikul istumine ja kaasavõetud võileiva
söömine ja sealt maasikate korjamine oli pärast tihedas metsas tampimist
elamuslik.
Emotsionaalsest teemast tulevad
ka libauudised, mis väga visalt ja laialt oma elu elavad. Võtame või kusagilt
alguse saanud uudis, et Norra on lageraied keelanud. No tegelikult ei ole, kuid
see tõele mitte vastav väide elab edasi. Näiteks kunstnik Martin Saare väga hea
näituse „Mets on meie kodu“ tutvustavas videoklipis. Seetõttu ongi mul kunstniku
ettevõtmise suhtes vastakad tunded, üheltpoolt kahtlemata vajalik, teisalt algab
see tõele mitte vastavate seisukohtade levitamisega (Youtube-s oli videopöördumist
vaadanud üle 1200 inimese).
Senisest arutelust vist kaks
seisukohta, püüan emotsioone tasakaalustada ning libauudiseid korrigeerida.
Nüüd pisut ka raiemahtudest. Juba
on alanud omamoodi vähempakkumine; EKRE on pakkunud raiemahtude ülempiiriks 8
miljonit, Vabaerakond 6 miljonit tihumeetrit. Tänases artiklis „Eesti seadused
ei võimalda raiemahtu piirata“ kinnitab Kaido Kama, et SDE on pakkunud 10
miljonit – raiemahtude laest on meil tõesti mitmel puhul juttu olnud, 10
miljonit on ka läbi käinud, kuid päris konsensust ja lõplikku seisukohta meil
selles küsimuses minu teada pole.
Oskan selles küsimuses oma
seisukohana ehk ühe asja välja tuua. Nagu postituse alguses mainisin, tuleb ühe
osa bioloogide mõju minuni vana sõpruse kaudu loomulikuna. Samas tunnistan, et
mul pole olnud elus väga tihedaid sidemeid EMÜ metsateadlastega. Siiski olen
viimasel kuul istunud paaril korral EMÜ metsamajas, mul on olnud väga meeldivad
kontaktid professor Veiko Uri või siis Marek Metslaiuga ja olen püüdnud end
kurssi viia ka nende seisukohtadega („nende“ on siin loomulikult lihtsustatult
öeldud, kindlasti ei saa rääkida TÜ, EMÜ või TTÜ teadlaste päris ühtsest
seisukohast). See, et metsa raiumisega seotult on olemas teatud koolkondade
vaheline pinge näitab ka debatt TA Looduskaitse komisjoni ja EMÜ metsateadlaste
vahel ja see on loomulik.
Kui ma tulen nüüd tagasi oma seisukoha
juurde raiemahtude osas, siis ma ei oska öelda mingit numbrit, kuid minu jaoks
on ülioluline, et selle küsimuse arutamisel istuksid ühe laua taga nii TÜ kui
EMÜ teadlased. Mõlemal pool on sümpaatsed ja targad inimesed ning sümpaatsed ja
targad inimesed suudavad enamasti teist poolt mõista ja kokku leppida (tsiteerin
vastuargumendina siin Bertrand Russelli tõdemust, et inimesed suudavad reeglina
kokku leppida asjades, mis neid ei huvita, kuid las see Russelli ütlus jääda
kirvena pea kohale).
Postitus on pikaks läinud ja
lõpetan tänaseks. Aga olen kindel, et kirjutan sellel teemal kindlasti veel.
No comments:
Post a Comment