Friday, May 11, 2018

Mõned metsa poole mõeldud mõtted


Olen ikka oma mõtted ühiskonnas olulistel teemadel püüdnud lahti kirjutanud. Siis on valijatel selgem pilt minu seisukohtadest, nad saavad mind täiendada ja mõjutada või siis on neil selgem alus, kas hääletada valimistel minu poolt või vastu. Võtan täna vaatluse alla metsa teema ja loomulikult annan aru, et saan välja tuua ainult mõned oma lähteseisukohad. Teatud päästikuks oli ka SDE poolt Rainer Vakra vedamisel kolmapäeval 9. mail korraldatud mõttehommik „Eesti metsade rõõmud ja mured“, kus esinesid Asko Lõhmus (TÜ), Mihkel Kangur (TTÜ), Marek Metslaid (EMÜ) ja Veiko Eltermann (RMK).

Kõigepealt taustast. Ma elan Tartus Raadil palkmajas, on laudpõrandad, mul on kaks ahju, pliit ja saunaahi st tarvitan omajagu küttepuid (enamasti leppa ja metsakuiva kuuske/mändi). Tõsi, pärast kaks aastat tagasi pandud soojuspumpa kulub puid vähem. Ühesõnaga, piisab mul hommikul silmad lahti teha või talvel teki alt välja pugedes temperatuuri tunnetada, kui tean, et olen metsas raiutud puude tarvitaja.

Olen Pärnumaal üles kasvanud paigas, kus metsi on palju ning meie küla poistekambaga oli metsa hulkuma minek tavaline asi. Ehkki minu esimene haridus, bioloogia, on üsnagi rooste läinud, arvan end siiski metsadest pisut üle keskmise teadvate inimeste hulka. Lisaks puutun ikka kokku ja jutustan paljude bioloogidega, kellest paljudega koos õppinud ja kellel asjast selgem pilt. Nimetan siin ornitoloogiaühingust Andres Kalameest, loodusfotograafi Urmas Tartest, loodusajakirjade toimetajat Toomas Kukke, professor Peeter Hõrakut, ornitoloog Leho Luigujõed jt.  

Mets tuleb ka poliitikasse. Selles, et metsa teema järgnevatel Riigikogu valmistel saab oluliseks (võib-olla ka keskseks), ei kahtle keegi. Lisaks toimub uue metsa arengukava (2021 - 2030) tegemine, mille käigus teravamad küsimused ilmselt tõstatuvad laiemalt. Ehkki hetkel väga tundlikke otsuseid metsade kohta veel silmapiiril pole, siis kindlasti need tulevad.  Räägingi nüüd mõnest põhimõttest, mida katsun metsadega seotud küsimuste puhul isiklikult järgida ning millest püüan ka oma erakonna sees rääkida:

Kõigepealt, loodusega kaasneb palju emotsionaalseid aspekte, näiteks Haabersti ristmiku remmelga lugu. Mina aga püüaks emotsioonide kütmisest hoiduda. Võtame laiemaks näiteks raielangid. Harjumatule silmale on need mingis etapis koledad – kuu aega hiljem võib pilt palju parem olla, mõned aastat hiljem veel parem. Pildid raielankidest kui vägivallast metsa kallal on efektsed, kuid olen hakanud neid ignoreerima. Olen toonud paralleele meditsiinist, ka operatsiooni käigus lahti lõigatud inimene näeb kole välja, kuid operatsioon on inimesele vajalik. Ma ei tea, milleks on kasutatud pildistatud raielangi puid – võib-olla kellegi haiguse raviks, võib-olla kellegi maja ehitamiseks,  laste koolitamiseks, võib-olla ma kütan neid vms. Kui keegi raiega suli teeb, on loomulikult vaja sellest teada anda, kuid väga paljude sotsiaal(meedias) levivate piltide puhul on kohal käimata võimatu öelda, kas midagi on pildil valesti või mitte.

Mulle meeldib, kui on olemas vastukaal. Loomaökoloogia professor Raivo Mänd postitas hiljuti sotsiaalmeedias pildi oma metsas tehtud lageraiest ning hilisemas kommentaaris kirjutas ka raielangi ilust:“ /../ vaata ometi kui ilus see lank on! Varsti hakitakse oksad ka ära. Mul juba vaimusilmas kõrgel sinitaevas kronksuv ronk ja haavatüvel põristav rähn ning kändudevahe ülastest valendamas-kollendamas. Ega see käestlastud tihe soomets ennegi väga ilus vaadata polnud.“ Raivot lugedes tuleb endalegi meelde, et raiesmikul istumine ja kaasavõetud võileiva söömine ja sealt maasikate korjamine oli pärast tihedas metsas tampimist elamuslik.

Emotsionaalsest teemast tulevad ka libauudised, mis väga visalt ja laialt oma elu elavad. Võtame või kusagilt alguse saanud uudis, et Norra on lageraied keelanud. No tegelikult ei ole, kuid see tõele mitte vastav väide elab edasi. Näiteks kunstnik Martin Saare väga hea näituse „Mets on meie kodu“ tutvustavas videoklipis. Seetõttu ongi mul kunstniku ettevõtmise suhtes vastakad tunded, üheltpoolt kahtlemata vajalik, teisalt algab see tõele mitte vastavate seisukohtade levitamisega (Youtube-s oli videopöördumist vaadanud üle 1200 inimese).

Senisest arutelust vist kaks seisukohta, püüan emotsioone tasakaalustada ning libauudiseid korrigeerida.

Nüüd pisut ka raiemahtudest. Juba on alanud omamoodi vähempakkumine; EKRE on pakkunud raiemahtude ülempiiriks 8 miljonit, Vabaerakond 6 miljonit tihumeetrit. Tänases artiklis „Eesti seadused ei võimalda raiemahtu piirata“ kinnitab Kaido Kama, et SDE on pakkunud 10 miljonit – raiemahtude laest on meil tõesti mitmel puhul juttu olnud, 10 miljonit on ka läbi käinud, kuid päris konsensust ja lõplikku seisukohta meil selles küsimuses minu teada pole.

Oskan selles küsimuses oma seisukohana ehk ühe asja välja tuua. Nagu postituse alguses mainisin, tuleb ühe osa bioloogide mõju minuni vana sõpruse kaudu loomulikuna. Samas tunnistan, et mul pole olnud elus väga tihedaid sidemeid EMÜ metsateadlastega. Siiski olen viimasel kuul istunud paaril korral EMÜ metsamajas, mul on olnud väga meeldivad kontaktid professor Veiko Uri või siis Marek Metslaiuga ja olen püüdnud end kurssi viia ka nende seisukohtadega („nende“ on siin loomulikult lihtsustatult öeldud, kindlasti ei saa rääkida TÜ, EMÜ või TTÜ teadlaste päris ühtsest seisukohast). See, et metsa raiumisega seotult on olemas teatud koolkondade vaheline pinge näitab ka debatt TA Looduskaitse komisjoni ja EMÜ metsateadlaste vahel ja see on loomulik.

Kui ma tulen nüüd tagasi oma seisukoha juurde raiemahtude osas, siis ma ei oska öelda mingit numbrit, kuid minu jaoks on ülioluline, et selle küsimuse arutamisel istuksid ühe laua taga nii TÜ kui EMÜ teadlased. Mõlemal pool on sümpaatsed ja targad inimesed ning sümpaatsed ja targad inimesed suudavad enamasti teist poolt mõista ja kokku leppida (tsiteerin vastuargumendina siin Bertrand Russelli tõdemust, et inimesed suudavad reeglina kokku leppida asjades, mis neid ei huvita, kuid las see Russelli ütlus jääda kirvena pea kohale).  

Postitus on pikaks läinud ja lõpetan tänaseks. Aga olen kindel, et kirjutan sellel teemal kindlasti veel.                     

No comments:

Post a Comment