Poliitika 11

Avastasin, et ma pole käesoleval kuul blogisse sissekandeid teinud – ajan selle asjalikkust peletava suve kaela. 

Kõigepealt aktuaalsest, tänane Eesti Ekspress ja ka teised väljaanded räägivad võimuvõitlusest SDEs, et Indrek Saar olevat Jevgeni Ossinovskile kinda visanud. Olin ka ise artiklis refereeritud koosolekul ja esitan järgnevalt enda seisukoha SDE juhi(vahetuse)ga seotud küsimuses.

Kõigepealt, tegemist oli väga olulise, selgitava ning avameelse koosolekuga välja arvatud ca 5-6 minutit, kui emotsioonid üle võlli läksid. Kordan kiirelt üle oma senised väljaütlemised Jevgeni kohta, nimelt on tema nõrkused pisut ebatavalised ja nendeks on liigne tarkus (Andrus Vaarik ütles umbes nii, et Jevgeni ei suuda varjata oma head inglise haridust), liigne julgus ja vähene populism. Kõik loetletud omadused on väga sümpaatsed, kuid nende abil teostatav poliitika toob hääli pikema aja möödudes – valimised on aga kaheksa kuu pärast. Olen väga tänulik ka Indrekule, kes teema tõstatas, suid puhtaks rääkida oli kahtlemata vaja.

Mis ma ise asjast arvan ja ma tunnistan, et minu arvamust mõjutas omajagu ka nimetud koosolek. Praegust SDE tausta ja selle dünaamikat vaadates mulle tundub, et madalseis on ületatud ning liigume vaikselt paremuse poole. Reiting on pööranud tõusule, ühinenud on toredaid inimesi, inimestega vesteldes tajun mõõdukat optimismi, tehtud vigu pole me eitanud, Jevgeni on leidnud võimalusi avada oma soojemaid ja mängulisemaid külgi (ei ole tal enam kogu aeg murekorts otsmikul) jne. Igatahes langetasin otsuse, et igasugusele juhi vahetusega seotud jutule on neli kuud minu kõrvad kurdid ning toetan sellel ajal Jevgenit esimehena ja Indrekut aseesimehena nii kuidas oskan. Kui nelja kuu pärast olukord nõuab, siis palun samasugust avatud meelega arutelu nagu oli meedias avaldatud lugude aluseks olnud koosolek, kuid sisimas loodan, et seda pole vaja.

Teiseks tõstan blogisse ka kaks videoklippi. Aluseks siis ettevaatlik tähelepanek, et mõned poliitikud võtavad poliitikat kui teadust, mõned kui religiooni, mõned kui mängu, kuid mõned ka kui kunsti ning viimastest olen vahel puudust tundnud. Seetõttu üritasin mõnda eelmise nädala sündmust või tähelepanekut kokku võtta luuletuse või proosaraamatust võetud tsitaadiga. Esimesena valisin Juhan Viidingu luuletuse „Õhtu Valgas“ (esitamisel veab mälu alt) ning teiseks katkendi Andrei Hvostovi „Sillamäe passioonist“. Katsun suve jooksul kokku teha 5-6 klippi, paar nädalat pean nüüd vahet, siis jälle. Kas sügisel jätkan, eks näis. Kuigi ahvatlus oli, ma siiski ei esitanud mõned aastad tagasi levinud jää-ämbri sarnaselt nimelisi väljakutseid (kust algne idee, toetada lihasehaigeid, kippus vahel kaduma), kuid pöördusin poliitikute ja poliitikahuviliste poole, kes on samuti kunstist poliitikas pisut puudust tundnud. Proovige samuti suviseid sündmusi kirjanduse, kuid miks mitte ka muusika või kujutava kunsti abil illustreerida või mõtestada! Seni on kaks inimest on lubanud, et ühinevad minu ettevõtmisega.

Siin siis minu klipid:

https://www.facebook.com/toomas.jyrgenstein/videos/1758945860827653/

https://www.facebook.com/toomas.jyrgenstein/videos/1769554433100129/