Poliitika 12

Täpsustan pisut oma juunikuu blogipostituses tehtud üsna ebamääraseid plaane, kuidas ma riigi tasandil poliitikas jätkan või sealt väljun.

Kõigepealt ühest viimasel ajal peas keerelnud tsitaadist. See pärines Kristjan Palusalu  vennalt, kellega Maailma-Kristjan pärast Berliini olümpiamänge juttu ajas. Küsimusele, kui tugevad need välismaa mehed on, olevat kahekordne olümpiavõitja maalähedaselt vastanud: „Looma jõudu ei ole kellelgi.“ (ei hakka tsitaati üles otsima, kuid see kõlas ühes Palusalust tehtud filmis). Natuke brutaalne see võrdlus poliitikasse viiduna on, kuid eesti poliitikas positiivsel poolel olen kohanud tõelisi professionaale, väga häid  ja täpseid analüütikuid, innustunud töömesilasi jne, kuid imeinimesi seal ei ole ning usun, et võin uuesti poliitikute hulka püüelda küll. 

Ühesõnaga, ma kindlasti kandideerin ja teen seda tõsiselt. Me pole Tartus veel nimekirja järjestanud, nõnda ma enda ja teiste kandideerijate kohti seal veel ei tea (Marju Lauristin on küll kindlat soovi avaldanud, et tahab viimane olla). Samas järjestatakse nimekiri ju pärast valimisi vastavalt saadud häältele nagunii ümber ning ma arvan, et korralik tulemus on igast positsioonist võimalik teha. Igatahes olen üsna rõõmus, et mind siiani paljud tartlased riigikogu valimistel on usaldanud:

2007 – 451 inimest

2011 - 801 inimest

2015 – 817 inimest

Vahepeal mõtlesin, et äkki olen riigikogu jaoks juba liiga vana. Aga siis lugesin meestearst Margus Punabi fb postitust ja tema seisukoht oli mulle lohutav. Tsiteerin Margust:

„Reaalsus on see, et meie rahvastik ei vanane, vähemalt mitte bioloogilises mõttes. Arenenud Euroopas on käibetõeks, et tänane 75 aastane on bioloogiliselt sama vana, kui 65 aastane eelmise sajandi 50ndatel /../ Pakun siis esmalt välja vanuserühmade uue võimaliku jaotuse. Kuna igapäevaselt tegelen meeste vananemisprotsessidega siis pakun vanusegruppide jaotuse esmalt just meeste kohta.

0-24 eluaastat - väga noor mees
25-48 eluaastat - noor mees
49-72 eluaastat - täismeheiga
73-96 eluaastat - elukogenud mees
>96 eluaastat - vanemaealine mees

Kuna naiste-meeste oodatav eluea loomulik vahe on kuskil 3-5 aasta vahel esimeste kasuks, siis ilmselt peab naiste osas kasutama pisikest koefitsienti.“

Annan nüüd mõned lubadused. Esiteks püüan kampaania jooksul erinevate erakondade väljakäidud mõtetes leida eelkõige ühisosa, vastandudes kritiseerida ideid, mitte inimesi, ning püüan võimalusel säilitada viisakat kõnepruuki, sarkasmi ja irooniat endale siiski luban. Kui mind riigikokku tagasi valitakse, siis ma sinna ka lähen, ehkki ei luba, et ma kõik 4 aastat olen.  

Võrreldes eelmiste valimistega on mul selles mõttes lihtsam, et olen oma seisukohad poliitikas oluliste küsimuste kohta enamasti läbi kirjutanud ning saan nendele viidata. Erilist midagi ma ei luba, sest minu põhiteemas, hariduses, imesid minu hinnangul ei sünni – pigem viib edasi järjekindel töö. Väga kokkuvõtlikult öeldes toetan tugevalt kogukonnakeskset põhiharidust, valikutekeskset gümnaasiumiharidust ja loomingukeskset kutseharidust. Lisaks mõtlen haridusvõimalustele enne kohustusliku kooliea algust, eesti-vene hariduse teemal toetan Koosõppiva kooli mudelit, kõrghariduse puhul on oluline akadeemilise vabaduse ja ühiskonna teenimise ühendamine ning 1%   SKPst on siin ühiskonna aukohus. Ning ikka mõtlen sellele, kuidas õpetajaid rõõmustada. Aga nagu ennist mainisin, osad teemad on mul läbi kirjutatud, osade puhul tuleb seda veel teha.

Kampaaniast veel niipalju, et omajagu panid mind mõtlema suvel tehtud videoklipid, kus püüan ühiskonnas kõlapinda leidnud sündmusi illustreerida tsitaatidega kirjanikkelt. Nende klippide vaadatavus jäi 1300 – 3000 vahele. Samas on mu blogipostitusi keskmiselt  vaadatud 200-500 korda, vaid üksikuid rohkem kui 1000 korda (tõsi, mitmed blogipostitused on enne artiklina ilmunud). Tundub, et tõenäoliselt ma oma isiklikus kampaanias pööran artiklite ja blogi kõrval omajagu tähelepanu videoklippidele.