Kirikupea Bill Gates

Tunnistan, et IT valdkond on üks neid alasid, kus tunnen, kuidas ma samm-sammult maailmas toimuvast maha jään. Loomulikult valdan elementaarseid asju, facebook on klassijuhatajale asendamatu abiline, kuid üldisemas plaanis … no ei jõua uutele tehnoloogiatele järele. Väga vist ei püüa kah, leian endale kogu aeg huvitavamaid tegevusi. Ma olen vist veel selle põlvkonna inimene, kes uut elektroonilist vidinat saades alustab instruktsioonist, mitte ei võtta pulti (või vidinat ennast) kätte ning intuitiivselt ei hakka sellega ühte sulama.

Ega mind tunni ajal õpilaste nutitelefonidega tegelemine väga ei sega. Õpilased on viisakad ja ega nad kogu aeg ka oma telefoni ei näpi, saan neid oma küsimustega alati tunni teemadele suunata, lisaks pole ka mina alati nii hea, et tipptasemel tundi teha.   

Üks mõte mul IT värgiga siiski on, kus suudan õpilasi üllatada. Mulle näib, et õpilastele puudub IT mõtestamiseks laiem raam. Nii olen varsti juba 15 aastat alustanud oma esimest usundiloo tundi diskussiooniga teemal, miks arvutiusk on või ei ole religioon. Toon hulga paralleele: kirikupea  - Bill Gates, reformaator – Linus Thorvalds (jne, vt järgnev artikkel, tunnis olen paralleele muidugi uuendanud) ning siis hakkame arutama.  Ja selline mõtlemine on õpilaste jaoks midagi uut.

Loen mõtet arvutiusust endale pedagoogilises mõttes tõeliseks ilmutuseks ja leidsin ka artikli üles, kus esmakordselt seda mõtet väljendasin.  

Tänapäeva kirikupea Bill Gates

Õhtuleht 17. jaanuar 2000

Lähenev uus õppeaasta tõstatab taas religiooniõpetuse probleemi. Osas koolides selle õpetamise vajalikkusest, osas, kuidas seda paremini õpetada.

Religiooni väljapaistmatusest hoolimata on ühiskonda usulise vaatenurga alt kommenteerinud inimesed üksmeelselt veendunud, et meie rahvas on usklikum kui kunagi varem. Esmapilgul seda küll näha ei ole.

Tavaliselt otsitakse religiooni vaid traditsioonilistest paikadest: kirikutest, kogudustest, kohtadest, kus jumalast räägitakse või tseremooniaid läbi viiakse. Tänapäeva iseloomustab aga religiooni esinemine ka uutes ja ebatraditsioonilistes vormides.

Nii võib religioosseid elemente leida peaaegu igast eluvaldkonnast. Need on nähtused, millest sõltutakse ja mille kaudu oma eksistentsile mõtet püütakse leida. Tõsi, sellise religioossuse kandjad võivad ise oma seost religiooniga eitada.

Tänapäeva religioon

Küsimusele, mis on religioon, ei ole tänapäeval üksmeelset vastust. Inimest aluseks võtvates religiooni kontseptsioonides on religiooni funktsioonideks pakutud inimsuhete korrastamist, inimese tervikuks sidumist, aga ka kogu inimese elule ja tegevusele mõtte andmist. Niisugustest definitsioonidest lähtuvalt saame religiooni näha hoopis laiema, kõikjale ellu ulatuva nähtusena.

Ka teoloogide arusaam, et inimene on ennekõike homo religiosus, leiab kinnitust. Lisaks iseloomustab tänapäevast religiooni asjaolu, et inimesed loovad endale ise usundi mitmetest neile meeldinud elementidest, mis väliselt ei pruugigi hästi kokku sobida.

Püüdes eelnimetatud religiooni aluste määratlusest lähtuvalt analüüsida tänapäeva ühiskonda, saab näiteks eristada ilmselgelt religioosse grupi tunnuseid kaalujälgijatel, võib uurida, kuivõrd on seebiooperid üle võtnud jumalateenistuse rolli, jne. Vähemalt noorte hulgas tundub praegu olevat kõige selgemini välja joonistunud religiooniks arvuti- ja internetiusk.

Kuidas siis ikkagi võiks väliselt vaid tehniliseks vahendiks oleva arvutimaailma taga näha tänapäevast religiooni. Alguseks võiks tuua rida esmapilgul mänglevaid paralleele: kirikupea - Bill Gates, Eesti piiskop - Linnar Viik, reformaator - Linus Thorvalds, kirik - internetiklass või e-punkt, altar või ikooninurk - arvuti, piht või hingehoid - jututuba, ketser - häkker, usuhull - arvutisõltlane, arvutiguru nimetuse kasutuselevõtt viitab religiooniga seose tunnetamisele. Võib leida ka ajaloolisi paralleele: Microsofti suhtumine oma “vähematesse vendadesse” (näiteks Netscape’i) on võrreldav katoliikluse suhtumisega hereesiatesse teatud ajaperioodil. Arvuti on andnud paljude tänapäeva noorte elule mõtte, suhtestanud neid ümbritsevaga, arvutivõrk korrastab kindlasti ka ühiskondlikke suhteid. Kõiki neid religioonile omaseid tunnuseid vaadeldes võib väita, et arvutiusk ei ole justnagu religioon, vaid see ongi tänapäeva noorte hulgas kõige tuntum religioon.

Religioosne teadvus

Religioosse teadvuse äratamine ja enese teadvustamine religioosse inimesena on üks enesemõistmiseks vajalikke loomulikke tegureid. Kõigi religioossete nähtuste selgitamine ja ka mõistmine on sellisel juhul palju kergem.

Samas on loomulik, et vaimulik ei saa õppemeetoditega eriti eksperimenteerida ega arvutiusu kaudu leeritunnis kristlust seletada - kirikusse tullakse kindla sooviga: saada ristitud, leeritatud, ühineda kirikuga, kuid ka lihtsamate ja formaalsemate taotlustega: saada ilusat laulatust, huvi pärast, sõprade mõjul, ametialane positsioon nõuab, jne. Nii või teisiti on loomulik, et koguduses on õpetus keskendunud vastava kiriku õpetuse ja traditsioonide tutvustamisele ning arvutiusku käsitletakse parimal juhul vaid kui tänapäevase ebausu näidet.

Teine olukord on religiooni õpetamisel koolis, kus üheks eesmärgiks on vastavate teadmiste andmise kõrval ka maailma usuline analüüs. Alati on tulemuslikum õpetada tundmatuid nähtusi tuttavate kaudu. Traditsiooniliselt on tuntud religiooniks peetud kristlust, kuid tänapäeva Eesti oludes see ilmselt enam nii ei ole. Võib-olla sobib religioosse maailma tutvustamise alustamiseks ja inimese religioossuse tunnetamisele aluse panemiseks vähemalt gümnaasiumis esimest korda religiooniga tõsiselt kokku puutujatele arvutiusk. Vähemalt on sellele ehitatud skeem õpilastele mõistetav.

Tänapäeva ühiskond on multikultuurne, kus religioon on paljuski oma esialgsed vormid kaotanud. Ühelt poolt toimub sõnumi jõuline lihtsustumine ja selguse taotlus fundamentalistlikes usurühmitustes, teiselt poolt aga religiooni nihkumine ilmalikku sfääri. Nende kõrval püsivad loomulikult ka traditsioonilised religiooni vormid. Kogu selle kirevuse õpetamiseks koolis peab õpetaja pidevalt uusi võimalusi otsima. Samas on sellealased teadmised maailma mõistmise seisukohalt ülimalt olulised.

http://www.ohtuleht.ee/95230/tanapaeva-kirikupea-bill-gates