Lihtsatest asjadest

See on esimene minust tehtud poliitplakat. Mulle näib, et minu ja ka teiste sotside valmisplakatid on lihtsad ning tekkis tahtmine natuke lahti mõtestada lihtsuse teemat.

Ma ei tea valimisplakatite teooriast suurt midagi, kuid subjektiivselt on mulle lihtsuse taotlus alati oluline olnud. Võib-olla tuleb see minu õpetajaametist, kus paljusid probleeme ja teemasid peab näitlikustama ja lihtsustama, võib-olla religioossete teemadega tegelemisest.  

Religiooniga seotud asjadest kõneldes on lihtsus seal tõesti sageli oluliseks märksõnaks. Clive S. Lewise kuulus ristiusku seletav raamat on «Lihtsalt kristlus», Eesti ühe veendunuma ateisti Ervin Õunapuu film kannab pealkirja «Lihtsad küsimused». Muljetäratava intellektuaalse lihtsusega võtab püha Patrick kokku kolmainsuse seletused ja püha Franciscus armastab südamliku lihtsusega kogu Jumala loomingut.

Lihtsus on religioossetes teemades võluv ja mõjuv, kuid küllap tuleb lihtsust rõhutavale lähenemisele vastukaaluks aeg-ajalt toonitada ka sellise käsitluse ohtu, näiteks Murphy seadust, et igal keerulisel probleemil on olemas lihtsad, kergesti mõistetavad valed vastused, või kuulsa usumehe Jan Husi ohet «O sancta simplicitas» (oh püha lihtsameelsus), kui vihane naine tema tuleriidale puid lisas. Küllap on kõigil kirjeldatud lihtsuse vormidel oma osa usulise maailmas olemas.

Tulles tagasi poliitiliste teemade juurde, siis nende käsitlemiseks oleks mu ideaaliks mitmekesine lihtsus, kus oleks oma koht intellektuaalsetel, traditsioonilistel, skeptilistel ja kogemuslikel argumentidel. Püüd olla mitmekesiselt lihtne võiks olla ilus soov ja eesmärk kampaaniaperioodiks. Ise küsimus, kuivõrd ma sellega toime tulen.