Erakondade iseloomustus

Möödunud nädalal sai täis aasta Riigikogus. Kokkuvõttes on see olnud paljuski õppimise aasta, kindlasti huvitav, ehkki möönan, et kasu võinuks minust rohkem olla. Samas pole hetkegi oma otsust kahetsenud – nagunii tulen kunagi tagasi kooli, üle viiekümnesena võin selle seikluse veel endale lubada. Otsustasin  aasta kokkuvõttena iseloomustada kõiki Toomapea erakondi (eelkõige fraktsioone), loomulikult subjektiivselt ja oma mätta otsast, kohati üldistades ning natuke KOVi valimisi silmas pidades.

Reformierakond

Sinna kuulub mitmeid mulle isiklikult väga meeldivaid inimesi, kellega hästi läbi saan. Erakonnana kindlasti tark ja kaval. Tõsi, viimasel ajal on nad natuke etteaimatavad, osavate konfliktimeistritena oskavad nad KOVi valimisi silmas pidades vastandumise kohad üles leida ning end  üheks osapooleks sättida. Ühesõnaga, pulmas peavad nad tingimata pruut või peigmees olema. Samas on seda vastandumise skeemi ehk liiga kaua kasutatud ja loodan väga, et see KOVi valimistel täielikult enam ei tööta. Suure fraktsioonina võivad nad lubada või ka tekitada enda sees „mässajaid“ st on võimalus, et mõnes tundlikus küsimuses on erakond ühel ajal poolt ja vastu. Koalitsioonist väljajäämine on neid omajagu muserdanud, kuid mitte murdnud.

Keskerakond

Jüri Ratas on väga sümpaatne ja hooliv juht,  aga ega tal kerge ei ole. Kontrastid liikmete vahel on selles erakonnas vist kõige suuremad ning kuidagi peavad nad koos toimima. Sarnaselt Reformierakonnaga lubab ka Keskerakond endale sisemisi vastuolusid, kuid need on reaalsemad ja elulisemad. Samas on see ka võimalus, näiteks kui Tallinna KOVi valimistel minnakse välja kahe nimekirjaga, siis pole võimatu, et pärast valimisi teevad need omavahel koalitsiooni. Kindlasti on Keskerakond valitsuse juhtparteina vähem lihvitud kui Reformierakond, kuid samas teevad eksimused nad vahel vägagi inimlikuks. Välja arvatud muidugi juhul kui ilmselgelt kahtlase otsuse (näiteks haldusreformi järelotsuste) taga on vähe riigimehelikkust ja palju erakondlikkust. Samas on maailmavaateline kattumine Keskerakonnaga mul päris suur.

      

Sotsiaaldemokraadid  

Vahel ma mõtlen, et me vist oleme liiga palju unistajad ja boheemlased ning liiga vähe poliitikud. Inimtüüpide galerii on meil lai: tõsised maainimesed, hajameelsed kultuuriinimesed, sotsiaalvaldkonna eest seisjad, on ka poliitikuid jne. Räägime omakeskis küll, et reitingu tõstmiseks peame vastandustes teravalt poole valima, kuid ikka otsime kompromissi, dialoogi ning teravuste peale ei lähe. Jevgeni on siin värskendav erand, kuid tema vastandused on sageli liiga intellektuaalsed. Jääme hätta ka oma saavutuste esitlemisega avalikkusele, ehkki potentsiaali meil selleks oleks (punaste ninade aktsioon oli vahva). Olen ise elus palju kordi nõrk olnud ja nõrgemate aitamine, avatus ning haridusasjade tähtsus on ehk kõige olulisemad asjad, mis mind sotside hulgas köidavad. Lisaks, ideede puudust meil kindlasti ei ole.       

IRL

Selles erakonnas on ehk kõige rohkem minu põlvkonna inimesi. Tunnistan, mul on nende praegusest seisust (madalast reitingust) kahju, kindlasti on nad enamat väärt. Konservatiivide nurgas on kitsas ning möönan, et mõistlikku joont seal ajada (nagu IRL üldiselt teeb) on raske. Tõsi ka see, et iga konservatiivse maailmavaatega tehtud kompromissi eest, saavad nad armutut kriitikat. Samas, inimesed on selles fraktsioonis suuresti vahvad, võib-olla suudavad nad pärast viimaseid vangerdusi enam meeskonnaks sulanduda. Loomulikult meeldiks mulle, kui nad enam avatud oleks (olgu või kooseluseaduse suhtes), kuid need otsused teeb erakond ise. Igatahes oleks KOVi hea tulemus neile ülioluline. 

Vabaerakond

Sageli tunnen, et mul on selle erakonnaga sotside kõrval kõige enam ühist. Ühtpidi on nad vabad, kriitilised ja sageli mõistvad (opositsioon annab selleks ka rohkem võimalusi), teisel juhul üllatavalt distsiplineeritud (ei usu mina, et nad kõik olid südames karusloomafarmide jätkamise poolt), vahel olen tajunud ka ilmselget populismi. Püüd igal juhul küsida ja sõna võtta, ka siis, kui midagi sisulist enam öelda ei ole, mõjub vahel kummaliselt. Samas on nad parandusettepanekutega suutnud nii mõnigi kord eelnõusid kvaliteetsemaks muuta. Kas Vabareakonna poolt viljeldu on uus poliitiline kultuur või mingi vana mustri kordus, seda peab aeg näitama.        

EKRE

Eks selles erakonnas on must-valgeid toone rohkem kui värvilisi. Kui nooremate meeste teravate sõnavõttude tagant võib vahel aimata mängulusti, siis vanemad liikmed on tõsised. Nii mõnegi  liikme arvates tundub ühiskond olevat sügava allakäigu teel, mida vaid tagasipöördumine traditsiooniliste väärtuste juurde võib peatada. EKRE reljeefne väljenduslaad kõnepuldist on vahel pannud mõtlema, et peaks samamoodi vastama, kuid olen siiani pigem õnnelik olnud, et pole seda teinud. Tunnistan, et dialoogi kohti nendega näen üsna vähe. Ning kindlasti ei saa nende potentsiaali KOVi valimistel alahinnata. Välja arvatud ehk Saaremaal, kus vastuolu perekonnaga ühele populaarsele naisele erakonnast väljaviskamise kaasa tõi.