Poliitikasse minek

Ma ei ole oma kunagi kirjutatud kirjadega väga hoolas, olen need salvestanud üsna juhuslikult erinevatesse kaustadesse. Täiesti ootamatult tuli ühest kaustast välja mu vana kiri tolleaegsele SDE Tartu piirkonna esimehele Tõnu Intsule. Aasta oli 2005 ja olin teinud otsuse, et tahaksin kandideerida kohalikel valimistel. Nagu kirjast lugeda oli väga kõhklev. Aga valimised läksid hästi, mind valiti 89 häälega Tartu Linnavolikogusse.  Kui praegu küsida, kas olen oma otsust kahetsenud, siis mõnel hetkel kindlasti, kuid neid hetki on olnud üllatavalt vähe.

Va Tõnu Ints

Tere!

Olen mõned aastad olnud SDE Tartu piirkonna passiivne liige. Kuigi sageli olen mõttes partei tegutsemisele kaasa elanud ja sotsiaaldemokraatlikud ideed on mulle olulised, pole ma partei aktiivse toetamiseni seni jõudnud. Peamiseks põhjuseks on väikesed lapsed ja suurest töökoormusest tingitud minimaalne aja ülejääk. 

Samas olen õpetajana hakanud viimastel aastatel eelkõige haridusküsimuste üle laiemalt mõtlema ja tundub, et üht-teist oleks isegi öelda. Ühesõnaga, mõtlesin kohalikel valimistel kandideerimise peale.

Oma tugevuseks loen asjaolu, et olen üsna sageli sõna võtnud ajakirjanduses, kirjutanud religiooniõpetuse õpikuid gümnaasiumile, mistõttu olen usuga tegelevate inimsete hulgas suhteliselt tuntud. Oma õpetajaks olemise aja jooksul olen ka õpilastega hästi läbi saanud ning usun, et ka nende hulgas oleks mul toetajaid.

Asjaolu, mida ma nimetasin tugevusena on ilmselt mulle ka nõrkusteks. Religioon ei ole paljude inimeste meelest oluline, minu vaated võivad tunduda pisut liiga ühekülgsed, vanamoodsad jne. 

Äkki oskate piirkonna esimehena mu soovi kommenteerida?

Heade soovidega,

Toomas Jürgenstein

H.Treffneri Gümnaasiumi religiooniõpetaja