Avastasin, et ma pole käesoleval kuul
blogisse sissekandeid teinud – ajan selle asjalikkust peletava suve kaela.
Kõigepealt aktuaalsest, tänane
Eesti Ekspress ja ka teised väljaanded räägivad võimuvõitlusest SDEs, et Indrek
Saar olevat Jevgeni Ossinovskile kinda visanud. Olin ka ise artiklis refereeritud
koosolekul ja esitan järgnevalt enda seisukoha SDE juhi(vahetuse)ga seotud
küsimuses.
Kõigepealt, tegemist oli väga
olulise, selgitava ning avameelse koosolekuga välja arvatud ca 5-6 minutit, kui
emotsioonid üle võlli läksid. Kordan kiirelt üle oma senised väljaütlemised
Jevgeni kohta, nimelt on tema nõrkused pisut ebatavalised ja nendeks on liigne
tarkus (Andrus Vaarik ütles umbes nii, et Jevgeni ei suuda varjata oma
head inglise haridust), liigne julgus ja vähene populism. Kõik loetletud omadused on väga sümpaatsed, kuid nende abil teostatav poliitika toob hääli pikema aja möödudes –
valimised on aga kaheksa kuu pärast. Olen väga tänulik ka Indrekule, kes teema
tõstatas, suid puhtaks rääkida oli kahtlemata vaja.
Mis ma ise asjast arvan ja ma
tunnistan, et minu arvamust mõjutas omajagu ka nimetud koosolek. Praegust SDE tausta ja selle dünaamikat
vaadates mulle tundub, et madalseis on ületatud ning liigume vaikselt paremuse poole.
Reiting on pööranud tõusule, ühinenud on toredaid inimesi, inimestega vesteldes
tajun mõõdukat optimismi, tehtud vigu pole me eitanud, Jevgeni on leidnud
võimalusi avada oma soojemaid ja mängulisemaid külgi (ei ole tal enam kogu aeg
murekorts otsmikul) jne. Igatahes langetasin otsuse, et igasugusele juhi vahetusega
seotud jutule on neli kuud minu kõrvad kurdid ning toetan sellel ajal Jevgenit
esimehena ja Indrekut aseesimehena nii kuidas oskan. Kui nelja kuu pärast olukord nõuab, siis palun samasugust avatud meelega arutelu nagu oli meedias
avaldatud lugude aluseks olnud koosolek, kuid sisimas loodan, et seda pole vaja.
Teiseks tõstan blogisse ka kaks
videoklippi. Aluseks siis ettevaatlik tähelepanek, et mõned poliitikud võtavad
poliitikat kui teadust, mõned kui religiooni, mõned kui mängu, kuid mõned ka
kui kunsti ning viimastest olen vahel puudust tundnud. Seetõttu üritasin mõnda
eelmise nädala sündmust või tähelepanekut kokku võtta luuletuse või
proosaraamatust võetud tsitaadiga. Esimesena valisin Juhan Viidingu luuletuse „Õhtu Valgas“ (esitamisel veab mälu alt) ning teiseks katkendi
Andrei Hvostovi „Sillamäe passioonist“. Katsun suve jooksul kokku teha 5-6
klippi, paar nädalat pean nüüd vahet, siis jälle. Kas sügisel jätkan, eks näis. Kuigi ahvatlus oli, ma siiski ei esitanud
mõned aastad tagasi levinud jää-ämbri sarnaselt nimelisi väljakutseid (kust
algne idee, toetada lihasehaigeid, kippus vahel kaduma), kuid pöördusin
poliitikute ja poliitikahuviliste poole, kes on samuti kunstist poliitikas
pisut puudust tundnud. Proovige samuti suviseid sündmusi kirjanduse, kuid miks
mitte ka muusika või kujutava kunsti abil illustreerida või mõtestada! Seni
on kaks inimest on lubanud, et ühinevad minu
ettevõtmisega.
Siin siis minu klipid:
https://www.facebook.com/toomas.jyrgenstein/videos/1758945860827653/
https://www.facebook.com/toomas.jyrgenstein/videos/1769554433100129/
Siin siis minu klipid:
https://www.facebook.com/toomas.jyrgenstein/videos/1758945860827653/
https://www.facebook.com/toomas.jyrgenstein/videos/1769554433100129/