Plakat eakaaslastele |
Lõin liidu rohelistega |
Käisin täna Tartu meeleavaldusel „Jah
vabadusele, ei valedele!“ Ilm oli
jahedapoolne, sellest hoolimata oli tipphetkel kohal 150-200 inimest. Oli päris
toredaid kõnesid, naljakaid sõnakomistusi (inimõigused ei ole universaalsed),
paar mõnusat kohtumist jne.
Üks möödaminev tuttav küsis, missuguseid valede vastu me protestime.
Vastasin talle päris pikalt ja omajagu subjektiivselt, püüan siin kokkuvõtte
teha.
Näiteks valede vastu, mis
ignoreerivad teadust. Ma ei ole kuulnud, et EKRE oleks erakonna tasandil distantseerunud
Martin Helme poolt väljaöeldud seisukohast, et kliimamuutused on pettus ning seda
väitvad teadlased peavad silmas omakasu.
Teiseks, valede vastu, mida mõned
koalitsiooni moodustavad poliitikud süüdimatult levitavad. Näiteks Peeter Ernitsa
hiljutine fb postitus, kus ta esitas Euroopa Parlamendi Aafrika päritolu
inimeste kohta vastuvõetud resolutsiooni tõlgenduse, kus ta soovitused, palved
ja üleskutsed sujuvalt asendas kohustusega (paar kuud tagasi jagas ta ehk
veelgi hullemat teksti 7 miljonist Eestisse saabujast). Tunnistan, mul on
Peetri pärast tõsine mure, ta on olnud hea loodusteadlane, üks nendest, kelle
eeskuju mõjutas mind minema bioloogiat õppima, kuid viimase aja sõnavõtud pole
nagu tema tase.
Lisaks kaante vahele kogutud
valede vastu. Lugesin (küll väga ositi) Henn Põlluaasa (tulevase spiikri?!) raamatut
„Sotsid“, ma ei usu, et ta meelega valetab, kuid väga paljudest asjadest ei saa
ta aru ning seetõttu kubiseb see raamat tõele mittevastavatest väidetest.
Neljandaks, ka mina sain Jüri
Ratase väljendist nõnda aru, et EKREga koalitsiooni ei moodustata. Loomulikult
pean ma Jürist endiselt lugu, tal on tugev eetiline tunnetus ning usun, et
teatud piire ta ei ületa.
Viiendaks ehk kõige olulisemaks
oli tänane meeleavaldus suunatud sõna devalveerumise vastu (kaalusin ka, et kirjutada
valede normaliseerumise vastu), et väljaöeldud sõna ei maksa enam midagi ning on
normaalne seda järgmisel päeval seda muuta. Et mõned poliitikud otsustavad, et
ongi lubatud öelda halvasti naistearstidele, homodele, lastetutele naistele
jne.
Mõned märkused tänase poliitilise
olukorra kohta veel. Loomulikult olen kaugel arvamusest, et
poliitikas algas sõna (lubaduste, seisukohtade) devalveerumine praegu käivatest
koalitsiooniläbirääkimistest. Minu meelest oli siin üks halvemaid näiteid
Andrus Ansipi üleskutse viia Eesti viie jõukama hulka (ilma selle lubaduse eest
vastutust võtmata) ning seepärast ma praeguses poliitilises olukorras mõistan
Kaja Kallase pingutusi, Andruse Ansipi reljeefsed sõnavõtud erilist sümpaatiat
ei tekita.
Siis veel väljaütlemistest, justkui oleks praegu meedias
tekkinud mingi loodava koalitsiooni vastane hüsteeria. Seda ei ole. On väga tavaline
opositsiooni ja kodanikeühenduste toimetamine, mis on tunduvalt pehmem ja
intelligentsem, kui EKRE opositsioonis olek. Aga tõde põletab kindlasti valusamini
kui mõne erakonna tõrvikud.