Käisin ilma tõrvikuta meeleavaldusel

Plakat eakaaslastele

Lõin liidu rohelistega

Käisin täna Tartu meeleavaldusel „Jah vabadusele, ei valedele!“  Ilm oli jahedapoolne, sellest hoolimata oli tipphetkel kohal 150-200 inimest. Oli päris toredaid kõnesid, naljakaid sõnakomistusi (inimõigused ei ole universaalsed), paar mõnusat kohtumist jne.

Üks möödaminev tuttav küsis, missuguseid valede vastu me protestime. Vastasin talle päris pikalt ja omajagu subjektiivselt, püüan siin kokkuvõtte teha.

Näiteks valede vastu, mis ignoreerivad teadust. Ma ei ole kuulnud, et EKRE oleks erakonna tasandil distantseerunud Martin Helme poolt väljaöeldud seisukohast, et kliimamuutused on pettus ning seda väitvad teadlased peavad silmas omakasu.

Teiseks, valede vastu, mida mõned koalitsiooni moodustavad poliitikud süüdimatult levitavad. Näiteks Peeter Ernitsa hiljutine fb postitus, kus ta esitas Euroopa Parlamendi Aafrika päritolu inimeste kohta vastuvõetud resolutsiooni tõlgenduse, kus ta soovitused, palved ja üleskutsed sujuvalt asendas kohustusega (paar kuud tagasi jagas ta ehk veelgi hullemat teksti 7 miljonist Eestisse saabujast). Tunnistan, mul on Peetri pärast tõsine mure, ta on olnud hea loodusteadlane, üks nendest, kelle eeskuju mõjutas mind minema bioloogiat õppima, kuid viimase aja sõnavõtud pole nagu tema tase.

Lisaks kaante vahele kogutud valede vastu. Lugesin (küll väga ositi) Henn Põlluaasa (tulevase spiikri?!) raamatut „Sotsid“, ma ei usu, et ta meelega valetab, kuid väga paljudest asjadest ei saa ta aru ning seetõttu kubiseb see raamat tõele mittevastavatest väidetest.  

Neljandaks, ka mina sain Jüri Ratase väljendist nõnda aru, et EKREga koalitsiooni ei moodustata. Loomulikult pean ma Jürist endiselt lugu, tal on tugev eetiline tunnetus ning usun, et teatud piire ta ei ületa.

Viiendaks ehk kõige olulisemaks oli tänane meeleavaldus suunatud sõna devalveerumise vastu (kaalusin ka, et kirjutada valede normaliseerumise vastu), et väljaöeldud sõna ei maksa enam midagi ning on normaalne seda järgmisel päeval seda muuta. Et mõned poliitikud otsustavad, et ongi lubatud öelda halvasti naistearstidele, homodele, lastetutele naistele jne.

Mõned märkused tänase poliitilise olukorra kohta veel. Loomulikult olen kaugel arvamusest, et poliitikas algas sõna (lubaduste, seisukohtade) devalveerumine praegu käivatest koalitsiooniläbirääkimistest. Minu meelest oli siin üks halvemaid näiteid Andrus Ansipi üleskutse viia Eesti viie jõukama hulka (ilma selle lubaduse eest vastutust võtmata) ning seepärast ma praeguses poliitilises olukorras mõistan Kaja Kallase pingutusi, Andruse Ansipi reljeefsed sõnavõtud erilist sümpaatiat ei tekita.

Siis veel väljaütlemistest, justkui oleks praegu meedias tekkinud mingi loodava koalitsiooni vastane hüsteeria. Seda ei ole. On väga tavaline opositsiooni ja kodanikeühenduste toimetamine, mis on tunduvalt pehmem ja intelligentsem, kui EKRE opositsioonis olek. Aga tõde põletab kindlasti valusamini kui mõne erakonna tõrvikud.