Ilmunud EPLi
veebis:
http://epl.delfi.ee/news/arvamus/toomas-jurgenstein-on-ohtlik-kui-puutakse-laduda-uhte-ja-ainsat-pilti-islamist-kuulake-rohkem-naiste-kannatajate-ja-hipsterite-haalt?id=76006517
Hakkasin
seda artiklit kirjutama juba septembris, sain ka 90% valmis. Aga siis tulid
uued teemad peale (presidendivalimised jne) ning avaldamine natuke venis. Paar
asja on mul blogiloos teisiti kui EPLs, näiteks artikli alguses vihjatud rootslanna
raamat on Varraku kirjastuses eestikeelsena ilmunud.
Mõni aeg
tagasi tagasi esitati Pealtnägijas lugu rootslannast, kes armastatud mehe kaudu
sattus terroristliku organisatsiooni siseringi ja jagas aastaid sealseid äärmuslikke
veendumusi. Varraku kirjastuses on see lugu on ilmunud ka eestikeelse
raamatuna, „Ma armastasin terroristi. 16 aastat sõjakate islamistidega“. Sellest
raamatust loetu tekitab ettevaatust. Ometi on nõnda, et suurte ja mitmekesiste
nähtuste nagu ka islam kohta, oleks tark rutakaid üldistusi vältida.
Üldistustele
peaks eelnema süüvimine, millele on mitmel viisil tähelepanu juhitud. Tartu
ülikooli ajakirja Universitas Tartuensis on ilmunud Aasia erinumber. Sealsete
religioonide uurimise vajadust toonitas ajakirjas avaldatud intervjuus Tübingeni
Karl Eberhardi ülikooli professor Stefan Schreiner: „Selleks, et mingisuguse
olukorraga – meie puhul siis kasvava religioosse mitmekesisuse ja sellest
tulenevate ühiskondlike probleemidega – osata üldse ümber käia, peab teadma,
millega on tegu.“
Hea ja
huvitav Universitas Tartuensise number, seal on palju huvitavat lugemist.
Olen mõelnud, et katseid Euroopa suurenevat
usulist mitmekesisust kirjeldada, võib sageli võrrelda puslede ladumisega, kus
tükid on sassi läinud. Nii on väga raske ühe pusletüki puhul otsustada, missugusesse
suuremasse pilti see kuulub ning kas on kohane sellest tükist lähtuvalt üldistusi
teha. Näiteks pidi on sõnumit uuesti selgitama Austria kardinal Christoph
Schönborn, kes rääkis hiljutisel kirikufestivalil islami kolmandast katsest
Euroopat vallutada. Selgituses kardinal mainis, et mingil juhul ei tohi tema
sõnavõttu tõlgendada islami – ega põgenikevastase rünnakuna, vaid murena
Euroopa identiteedi ja pärandi pärast.
Probleemid, mis tekivad tervikust väljavõetud
fragmendi üldistamisel on tuntud. Õpetajatööst
mäletan hästi aega, kuidas kooli alles ilmusid kaameratega telefonid ning nende
abil fikseeriti innukalt koolipäevast hetki ja detaile. Vahel tekkis detailide
avalikustamisest palju pahandust. Teoloogina ütlesin
tookord väikese huumoriga, et kooli on tagasi tulnud inimest igal momendil jälgiv
„Jumala silm“. Samas mulle tundus ja
tundub tänini, et uue ajastu „Jumala silm“ fikseerib ja avalikustab sageli vaid
hetki ja fragmente ning kaduma läheb tervik. Kus aga on tervik kaduma läinud, seal
suureneb sageli mõistmatus ja ärapanija mentaliteet. Samuti on terviku kadumine
väetiseks tuntud Murphy seadusele: «Igale keerulisele probleemile on olemas
lihtsad, endastmõistetavad ja valed lahendused.»
Pole mina ka
lihtsustamise (mis sageli väljendub üldistamisena) patust prii. Aga ega ma muud
võimalust pole avastanud, kui seda eksimisvõimalust endale ikka meelde
tuletada. Samas olen tähele pannud, et nii mõtlevad ka paljud teised. Näiteks professor Anne Kull armastab indiaanlastest
kõneledes ikka toonitada: „Kui sa tunned ühte indiaanlast, siis sa tunned ühte
indiaanlast.“ (ei mäleta kellele see tsitaat algselt kuulus).
Tulles tagasi pildi juurde puslede ladumisest,
siis on minu arvates ohtlik, kui püütakse laduda ühte ja ainsat pilti islamist.
Sageli ongi paari pusletüki põhjal tehtud järeldus sünge, näiteks kuuldub
endiselt hääli, et Eesti peaks kindlasti vältima moslemitest põgenikke. Õnneks
on ka neid, kes vastandustest hoiduvad. Näiteks mõni aeg tagasi mahtusid
moslemite usupühal Eesti Kirikute Nõukogus ühise laua taha palvet lugema ja
sööma mõlema suure maailmareligiooni esindajad.
Olen minagi pusletükke kogunud ning tahaksin
üht neist kirjeldada. Külastasin septembri alguses islami hariduskeskust Viinis,
kus valmistatakse ette õpetajaid riiklikele koolidele, tegeletakse õpikute
kirjastamisega jne. Olgu lisatud, et Austrias saab õpilane vastavalt oma usule
endale valida katoliiklikku, protestantlikku, islami jne religiooniõpetuse.
Lisan ka
paar pilti selle keskuse töötajatest ja seinal olevast pildist (see sai loo algusesse).
Vaatasin keskuses valminud õpikuid, need olid
suuresti sellised nagu minagi olen mõelnud religioonide tutvustamiseks.
Illustratsioonidelt vaatas vastu mitmekesisus, mõnedel noortel neidudel olid
juuksed kaetud, mõnel mitte. Rühmatööde puhul oli mindud juurteni, näiteks ühe
diskussiooni alusena mõeldud pildil arutasid noored islami viie kõige olulisema
põhimõtte hulka kuuluva palvetamise üle, kas ja miks on mõtet palvetada või on
targem sellest loobuda.
Teiste usuliste ja mitteusuliste maailmavaadete
õpetamisel kehtis põhimõte, et ainet ei esitata läbi moslemi seisukohade, vaid
kristlased räägivad endist, budistid endist, agnostikud endist. Ning kõige
selle foonil toonitati saksa keele ja kohaliku kultuuri austamise vajalikkust.
Keskuse õppejõud rääkisid ka raskustest. Mitmekesisusega
toimetulek on probleem ka moslemite hulgas, näiteks kohtuvad paljud põgenikud
esimest korda usukaaslastega, kes mõtlevad maailmast nendest erinevalt ning
sellega harjumine võtab aega. Kui vaatasin seda hariduskeskuse juhtivaid
õpetajaid, noori naisi, ratastoolis meest ja pika patsiga noormeest, siis
jõudsin emotsionaalse üldistusteni kõikide religioonide ja maailmavaadete kohta: „Kuulake rohkem naiste, kannatajate ja
hipsterite häält ja maailmast saab senisega võrreldes parem paik.“
Islamit kujutavate puslepiltide jaoks tükke
kogudes võib varsti tajuda, et tegemist on paljude piltidega. Nii on rahulikes
oludes võrsunud puslepildi keskmes väga sarnased püüdlused teiste
religioonidega ning kuldne reegel, ära tee seda, mida sa ei taha, et teised
sulle teeksid. Probleeme sisaldava pildi
taga on sageli sõda, harimatus, ebakindel identiteet, vahel ka umbe jooksnud
õnneotsingud või isiklikud suhted. Ning loobudes ideest kõik pusletükid ühte
pilti mahutada võib lihtsamini jõuda ka reaalsetele probleemidele lahenduste
pakkumiseni.