Pildid islamist

Ilmunud EPLi veebis:

http://epl.delfi.ee/news/arvamus/toomas-jurgenstein-on-ohtlik-kui-puutakse-laduda-uhte-ja-ainsat-pilti-islamist-kuulake-rohkem-naiste-kannatajate-ja-hipsterite-haalt?id=76006517

Hakkasin seda artiklit kirjutama juba septembris, sain ka 90% valmis. Aga siis tulid uued teemad peale (presidendivalimised jne) ning avaldamine natuke venis. Paar asja on mul blogiloos teisiti kui EPLs, näiteks artikli alguses vihjatud rootslanna raamat on Varraku kirjastuses eestikeelsena ilmunud.

Mõni aeg tagasi tagasi esitati Pealtnägijas lugu rootslannast, kes armastatud mehe kaudu sattus terroristliku organisatsiooni siseringi ja jagas aastaid sealseid äärmuslikke veendumusi. Varraku kirjastuses on see lugu on ilmunud ka eestikeelse raamatuna, „Ma armastasin terroristi. 16 aastat sõjakate islamistidega“. Sellest raamatust loetu tekitab ettevaatust. Ometi on nõnda, et suurte ja mitmekesiste nähtuste nagu ka islam kohta, oleks tark rutakaid üldistusi vältida.  

Üldistustele peaks eelnema süüvimine, millele on mitmel viisil tähelepanu juhitud. Tartu ülikooli ajakirja Universitas Tartuensis on ilmunud Aasia erinumber. Sealsete religioonide uurimise vajadust toonitas ajakirjas avaldatud intervjuus Tübingeni Karl Eberhardi ülikooli professor Stefan Schreiner: „Selleks, et mingisuguse olukorraga – meie puhul siis kasvava religioosse mitmekesisuse ja sellest tulenevate ühiskondlike probleemidega – osata üldse ümber käia, peab teadma, millega on tegu.“

Hea ja huvitav Universitas Tartuensise number, seal on palju huvitavat lugemist.

Olen mõelnud, et katseid Euroopa suurenevat usulist mitmekesisust kirjeldada, võib sageli võrrelda puslede ladumisega, kus tükid on sassi läinud. Nii on väga raske  ühe pusletüki puhul otsustada, missugusesse suuremasse pilti see kuulub ning kas on kohane sellest tükist lähtuvalt üldistusi teha. Näiteks pidi on sõnumit uuesti selgitama Austria kardinal Christoph Schönborn, kes rääkis hiljutisel kirikufestivalil islami kolmandast katsest Euroopat vallutada. Selgituses kardinal mainis, et mingil juhul ei tohi tema sõnavõttu tõlgendada islami – ega põgenikevastase rünnakuna, vaid murena Euroopa identiteedi ja pärandi pärast.     

Probleemid, mis tekivad tervikust väljavõetud fragmendi üldistamisel on tuntud.  Õpetajatööst mäletan hästi aega, kuidas kooli alles ilmusid kaameratega telefonid ning nende abil fikseeriti innukalt koolipäevast hetki ja detaile. Vahel tekkis detailide avalikustamisest palju pahandust. Teoloogina ütlesin tookord väikese huumoriga, et kooli on tagasi tulnud inimest igal momendil jälgiv „Jumala silm“. Samas  mulle tundus ja tundub tänini, et uue ajastu „Jumala silm“ fikseerib ja avalikustab sageli vaid hetki ja fragmente ning kaduma läheb tervik. Kus aga on tervik kaduma läinud, seal suureneb sageli mõistmatus ja ärapanija mentaliteet. Samuti on terviku kadumine väetiseks tuntud Murphy seadusele: «Igale keerulisele probleemile on olemas lihtsad, endastmõistetavad ja valed lahendused.»

 Pole mina ka lihtsustamise (mis sageli väljendub üldistamisena) patust prii. Aga ega ma muud võimalust pole avastanud, kui seda eksimisvõimalust endale ikka meelde tuletada. Samas olen tähele pannud, et nii mõtlevad ka paljud teised.  Näiteks professor Anne Kull armastab indiaanlastest kõneledes ikka toonitada: „Kui sa tunned ühte indiaanlast, siis sa tunned ühte indiaanlast.“ (ei mäleta kellele see tsitaat algselt kuulus).

Tulles tagasi pildi juurde puslede ladumisest, siis on minu arvates ohtlik, kui püütakse laduda ühte ja ainsat pilti islamist. Sageli ongi paari pusletüki põhjal tehtud järeldus sünge, näiteks kuuldub endiselt hääli, et Eesti peaks kindlasti vältima moslemitest põgenikke. Õnneks on ka neid, kes vastandustest hoiduvad. Näiteks mõni aeg tagasi mahtusid moslemite usupühal Eesti Kirikute Nõukogus ühise laua taha palvet lugema ja sööma mõlema suure maailmareligiooni esindajad.

Olen minagi pusletükke kogunud ning tahaksin üht neist kirjeldada. Külastasin septembri alguses islami hariduskeskust Viinis, kus valmistatakse ette õpetajaid riiklikele koolidele, tegeletakse õpikute kirjastamisega jne. Olgu lisatud, et Austrias saab õpilane vastavalt oma usule endale valida katoliiklikku, protestantlikku, islami jne religiooniõpetuse.

Lisan ka paar pilti selle keskuse töötajatest ja seinal olevast pildist (see sai loo algusesse).

Vaatasin keskuses valminud õpikuid, need olid suuresti sellised nagu minagi olen mõelnud religioonide tutvustamiseks. Illustratsioonidelt vaatas vastu mitmekesisus, mõnedel noortel neidudel olid juuksed kaetud, mõnel mitte. Rühmatööde puhul oli mindud juurteni, näiteks ühe diskussiooni alusena mõeldud pildil arutasid noored islami viie kõige olulisema põhimõtte hulka kuuluva palvetamise üle, kas ja miks on mõtet palvetada või on targem sellest loobuda. 

 Teiste usuliste ja mitteusuliste maailmavaadete õpetamisel kehtis põhimõte, et ainet ei esitata läbi moslemi seisukohade, vaid kristlased räägivad endist, budistid endist, agnostikud endist. Ning kõige selle foonil toonitati saksa keele ja kohaliku kultuuri austamise vajalikkust.

Keskuse õppejõud rääkisid ka raskustest. Mitmekesisusega toimetulek on probleem ka moslemite hulgas, näiteks kohtuvad paljud põgenikud esimest korda usukaaslastega, kes mõtlevad maailmast nendest erinevalt ning sellega harjumine võtab aega. Kui vaatasin seda hariduskeskuse juhtivaid õpetajaid, noori naisi, ratastoolis meest ja pika patsiga noormeest, siis jõudsin emotsionaalse üldistusteni kõikide religioonide ja maailmavaadete  kohta: „Kuulake rohkem naiste, kannatajate ja hipsterite häält ja maailmast saab senisega võrreldes parem paik.“   

Islamit kujutavate puslepiltide jaoks tükke kogudes võib varsti tajuda, et tegemist on paljude piltidega. Nii on rahulikes oludes võrsunud puslepildi keskmes väga sarnased püüdlused teiste religioonidega ning kuldne reegel, ära tee seda, mida sa ei taha, et teised sulle teeksid.  Probleeme sisaldava pildi taga on sageli sõda, harimatus, ebakindel identiteet, vahel ka umbe jooksnud õnneotsingud või isiklikud suhted. Ning loobudes ideest kõik pusletükid ühte pilti mahutada võib lihtsamini jõuda ka reaalsetele probleemidele lahenduste pakkumiseni.