Teen nüüd viimase valimiseelse postituse. Ning nagu ennist
juba ütlesin, blogiga jätkan, näiteks püüan esimese asjana analüüsida siin valimiste tulemusi.
Kõigepealt kinnitan veelkord, et olen võtnud saabuvaid
valimisi tõsiselt ning valituks osutumise korral lähen kindlasti riigikokku
tööle.
Järgnevalt tahan veelkord välja tuua ühe oma õpetajaametist
tuleneva seisukoha. Nimelt kipume unustama, et hea õpetaja tunnuseks on ka
asjaolu, et tema õpilased on avatud ja kriitilised, polemiseerivad õpetaja
seisukohtadega ning aeg-ajalt lükkavad õpetaja väited ümber. Kui õpilased liiga
palju kordavad vaid õpetaja poolt öeldut, siis tõenäoliselt pole tegemist väga
hea õpetajaga.
Euroopa kultuuriruumis tsiteeritakse sageli Aristotelese lauset:
amicus Plato, sed magis amica veritas
– sõber on Platon, kuid veel suurem sõber on tõde. See on kreeka filosoof
Platoni õpilasele Aristotelesele omistatud ütlus on meieni jõudnud ladina
keeles. Pole täpselt teada, kas provintsist Platoni Akadeemiasse õppima tulnud
Aristoteles lahkus sealt enne või pärast õpetaja surma, kuid Platoni eluajal
oli selge, et tema vaated lahknevad õpetaja omadest. Samas ei kadunud kuhugi
Platoni inspireeriv mõju nii Aristotelese elust kui ka õpetusest.
Räägin seda
lugu selleks, et mul õpetajana on hea meel näha oma õpilasi mitmetes
erakondades, kes sageli minu seisukohtadega polemiseerivad. Aga väga hea meel
on ka kirjadest ja telefonikõnedest, kes kinnitavad, et olen nende kandidaat.
Tahan siinkohal kinnitada veel kõikides teistes erakondades
kandideerivatele õpilastele, sõpradele ja tuttavatele, et tulgu homme, mis
tuleb, elu läheb edasi ning meie suhetes midagi oluliselt ei muutu. Ning kui
olen oma väljaütlemistega kampaaniaperioodil kedagi solvanud, siis palun
vabandust.
Hakkan nüüd mineme Tartu turule, et natuke veel tänavakampaaniat teha! Ega ma end tänaval kindlat ei tunne, kuid kõik teoreetikud ütlevad, et viimastel päevadel peab nähtav olema.