Ikkagi inimesed!

Umbes kuu aega on valimisteni jäänud (ja veebruar on lühike kuu) ning mõtlesin, et tutvustan veelkord Tartu piirkonna kandidaate. Ega ma kõiki neist väga lähedalt ei tunne: mõnega olen sõber, kellegi tegutsemist olen jälginud kümmekond aastat, kedagi tean alles paar kuud. Aga üsna lühike kokkupuutumine Tartu piirkonna kandidaatiga on mulle selgeks teinud, et ideaalinimesi meie hulgas pole. Kõik on ekslikud, mõnele sobib rohkem tegutsemine, mõnele kõnede pidamine või sõnavõtud, mõnele debatt, mulle isiklikult kirjutamine. Et pilti selgemaks saada, palusin igal kandidaadil kirjutada või nimetada mõni oma tugevus ja nõrkus. Natuke koolipoisilik lähenemine minu poolt, kuid eks tihe seos õpetamisega ole külge hakanud. Siin need tulemused on (kõige ette panin kandidaadi numbri): 

921 Mihkel Raud: Minu suurim nõrkus on see, et ma olengi tegelikult suuremas osas asjades tähelepanuväärselt nõrk. Tugevuseks pean aga vast asjaolu, et ma sellest vähemasti ise aru saan.

922 Heljo Pikhof: Tugevaks küljeks, usun, on pikkade heitlike aastate töökogemused sotsiaalalalt. Nõrkuseks? - Võtan inimeste muresid ülearu südamesse, aga mine tea - äkki aitab see teha õigemaid otsuseid.

923 Toomas Jürgenstein: Alustan tugevusest. Noori õpetades ning loomulikult ka neilt õppides, olen omandanud päris rahuldava ärakuulamisoskuse ning suudan üsna hästi kompromisse luua. Nõrkuseks pean oma aeglast mõtlemist, paljud protsessid on juba pöördumatult edasi kulgenud, kui mina oma kompromissettepanekuga kohale jõuan.

924 Kadri Leetma: Kõigepealt tugevusest. Päevast päeva teadustööga tegeldes, on mul harjumus rääkida neist asjadest, milles olen kindel. Teiseks, kuna ma pole seni riigi taseme poliitikas kaasa löönud, siis olen veel suuteline märkama traditsioone, mida võiks muuta.

Riigikogupoliitikuna võib harjumus rääkida asjadest, millest midagi tean, osutuda nõrkuseks, sest seisukoha peab kujundama kõiges - ilmselt pean valituks osutudes

muutuma veidi rohkem universalistiks.

925 Gea Kangilaski: Olen kirglik vaidleja, kuid ka tähelepanelik kuulaja. Saan aru, et erinevad seisukohad rikastavad nii mind kui ühiskonda ning väärivad mõistmist. Kui vestlus kisub tuliseks, võin sattuda liialt hoogu, sõbrad kaebavad siis, et ei kuule enam omi mõtteid.

926 Tõnu Ints: Olen Eesti poliitikale kaasa elanud alates 1987. aastat ning tunnen seda mõnedest aspektides väga lähedalt. See tundmine on mulle andnud kindla veendumuse, et sotsiaaldemokraatlik tee on meie väikesele riigile parim lahendus. Peamiseks probleemiks on kindlasti see, et kõike lahendused võtavad palju aega ning nõuavad kannatlikku meelt.

927 Henri Kaselo: Oma tugevuseks pean järjekindlust ja üsna suurt töövõimet. 

Miinuseks on asjaolu, et ma ei oska öelda ei (ainult väga harva ja põhimõttelistes 

küsimustes kui miski on vastuolus minu väärtushinnangutega), mistõttu toimetan 

tihtilugu mitmel "rindel" korraga.

928 Tiina Merkuljeva: Minu tugevuseks on pikaajaline kogemus töös inimestega, järjekindlus ja oskus dialoogi pidada.  Nõrkuseks – vahel liigne otsekohesus ja soov asju omal moel teha.

929 Jarno Laur: Nõrk külg on see, et olen ehk liiga kaua poliitikas olnud ja seetõttu innustun pisut vähem kui uustulnukad. Realism on ju hea vaid teatud piirides ja unistamises olen enda arvates liig nõrk. Tugev külg on väga selge tulemusele orienteeritus, jalad-maas-tegutsemine ja kompromisside sõlmimise oskus. Ehk samad asjad nii nõrk kui tugev külg.

930 Kajar Lember: Tartu saadikutel  peab Toompeal olema kaalukas esindatus ja minu näol on see olemas. Sama asi on ka minu suurimaks nõrkuseks.

Tulemusi vaadates meeldib mulle vist kõige rohkem meie kandidaatide rea mitmekesisus, kus igaühe kohta tahaks öelda Juhan Smuuli „Suvitajatest“ laenatud fraasi: „Ikkagi inimene!“