Miks mind valida

Alustan sellega, et pean oma suurimaks saavutuseks valimiskampaania ajal, et ma pole ühegi vastaserakonnas kandideeriva inimese ja erakonna kohta halvasti öelnud. Mõõdukalt kritiseerinud olen, mõnest kandideerijast olen ka halvasti mõelnud, kuid olen suutnud halvasti ütlemisest hoiduda. Mulle näib, et see võiks olla ka üks minu tugevus, suudan lahmivat kriitikat vältida.  

Nüüd pisut minu eeldustest parlamendis töötamiseks. Mul on kaks kõrgharidust, loodusteaduslik ja teoloogiline. Tunnistan ausalt, olen loodusteaduste alal küll omajagu alla käinud, kuid teatud üldine arusaam looduse toimimisest on mul olemas. Üsna hästi tunnen usulisi probleeme ja ametist sõltuvalt ka haridusprobleeme.

Ma olen varsti 20 aastat õpetanud Hugo Treffneri Gümnaasiumis. Möönan, et võib-olla ma pole olnud igas tunnis piisavalt tasemel, kuid õpilastelt võib küsida minu meetodite, suhtumiste  ja mõistuse kohta. Arvan, et mul pole üldiselt midagi häbeneda.

Meil on üsna keskmine Eesti perekond, abikaasa, mina ja kolm last. Abikaasaga oleme teeninud endale elatist õpetamisega ning usun, et tajun üsna hästi keskmise Eesti perekonna probleeme ja ootusi.

Olen kasvanud sündinud ja kasvanud maal, mu vanemad elavad tänini Pärnu lähedal ning arvan tundvat üsna hästi ka maainimeste muresid.

Koolid, kus ma pikemalt õpetanud olen, on kõrgetasemeline Hugo Treffneri Gümnaasium ja Krabi põhikool Paganamaal. Lisaks pisut Miina Härma Gümnaasiumis ja Jaan Poska Gümnaasiumis. Tunnen nii suure linnakooli kui väikese külakooli muresid.

Olen kümmekond aastat osalenud kohalikus poliitikas. Tartu Linnavolikogus olen 2005. aastast. Päris kõike poliitikas ei pea ma nullist alustama, kuid möönan, et siin on mul veel palju õppida.

Kõigele lisaks oskan üsna hästi kirjutada, probleeme tõstatada ja esitada. Usun, et suudaksin oma tööd ja otsuseid üsna hästi meedias kajastada.

Ning lõpetuseks huumori lainel. Usun, et olen hingelt noor ja õppimisvõimeline. Siiani on mul meeles juhus, kui helistasin klassijuhatajana ühele õpilasele, et teda noomida. Väike, õde võttis vastu ja hõikas – Tule ruttu, jälle Sulle üks poiss helistab! Mis seal enam noomida. Aga teatav õpivõime ja valmidus muutustuks on hinges olemas küll.