Poolikud rehkendused

Ilmunud: http://epl.delfi.ee/news/arvamus/toomas-jurgenstein-kas-chuck-norris-kaotaks-lopueksamid-ning-tooks-vasja-eestikeelsesse-klassi?id=82821091

Viibisin möödunud nädalal ühe väga hea gümnaasiumi lõpupeol ja ei mäleta, et eelnevatel aastatel oleks õpetajate ringis olnud nii palju juttu haridusega seotud probleemidest. Kindlasti on osalt seda põhjustanud meedias ilmunud intrigeerivad artiklid nagu Hannes Rummi poolt väljakäidud mõte kooliaja lühendamisest või Hardo Pajula kartus lääne ülikoolide humanitaaria allakäigust, samuti paljud minister Mailis Repsi poolt lühikese aja jooksul õhku visatud teemad nagu kohustuslik õpe lasteaias, riiklikest põhikooli lõpueksamitest loobumine, kodutööde kaotamine jne.

Olen viimasel paaril päeval arvanud, et ehk polegi paha, et nimetud teemad on ühiskonna ette paisatud suve hakul, piltlikult öeldes on need poolikud rehkendused ning nende sügavam kaemine ootab sügisperioodil kindlasti ees. Samas pakuvad väljatoodud probleemid suveks mõtteainet ning võimaldavad üritusi need rehkendused lõpuni teha. Pole sugugi võimatu, et lahendusteks pakutakse välja  erinevaid võimalusi või tunnistatakse mõni rehkendus lootusetuks.

Lisaks saab nende teemade kajastusi lugedes ka nalja. Näiteks ülikoolide allakäigu teemas põrkusin ühe eesti portaali jagatud artikliga, kuidas teleekraanidelt Texase korravalvur Walkerina tuntud näitlejat Chuck Norris esines hariduseksperdina ning soovitas, et vasakpoolse mõju vältimiseks võiksid noored eelistada era-, konservatiivseid ja  kristlikke ülikoole. Tunnistan, et olin seda lugedes ehk pisut kohatult irooniline.

Tulles tagasi tõsisemate teemade juurde mõtlesin näitena kirjutada oma mõtetest kahe loetletud  rehkenduse kohta, millest üks on lihtsam, teine keerulisem.   

Peatuksin esmalt minister Mailis Reps tõstatud mõttel põhikooli riiklikud eksamid ära jätta. Ma arvan, et selles küsimuses on nii poolt kui vastuargumente, kuid pooltargumendid on tugevamad. Riik ei pea saama infot koolis toimuva kohta tingimata lõpueksamitest, vaid selleks sobivad ka tasemetööd. Õpilase lõpetamise võib rahulikult usaldada teda tundvale kodukoolile ning sellisel juhul on koolid vabad korraldamaks lõpetamist just vastavalt kohalikele rõhuasetustele, olgu selleks siis kooli poolt koostatud kirjalikud või suulised eksamid, loomingulised projektid, uurimistööd või midagi muud. Teatud eksamikogemuse omandavad õpilased ka gümnaasiumitesse katseid tehes ja tasemetöödes osaledes. Ühesõnaga, antud rehkendus ei ole eriti raske.

Tunduvalt raskem rehkendus on seni ikka veel toimiv eesti ja vene laste ühise hariduse küsimus. Tõenäoliselt tõuseb see teema vähemalt enne valimisi uuesti fookusesse ja selged lahendusvariandid nimetatud teemal aitaksid ehk pisutki taltsutada populismist ja laste ohverdamist iseenda võimuambitsioonide nimel.

Üheltpoolt on üsna selge, et kaks paralleelset haridust ei saa kesta igavesti. Lõputult ei saa korrata ka mantrat, et ühiskond ei ole valmis, vaid tuleb tegutsema hakata: keelekümblus (ka kahepoolne) ja koosõppivad koolid on reaalselt toimivad ja nendega tuleb edasi minna. Väga hoiatav ja kurb oli paar päeva tagasi lugeda, et Tallinn on nendes küsimustes sabassörkija (Tiina Kaukvere „Ida-Viru liigub eesti keele poole Tallinnast kiiremini“ Postimees 19.06.2018).   

Tunnistan ka seda, et  sõnumit ühisest haridusest on sageli esitatud vastutustundetult: on jäetud mulje, et koolis X hakkavad Katja, Vasja ning Niina õppima eesti keeles ning see naaberkoolis õppivaid lapsi ei puuduta. Tegelikkus on see, et Katja, Vasja ja Niina tulevad elukohajärgsesse kooli, mis võib olla tänane eesti kool, ja istuvad Reinu, Martini ja Tiiu kõrvale. Õpetaja peab kohanema sellega, et klassi edasiliikumise tempo võib mõneks ajaks aeglustuda, seletama peab rohkem, mingid  endastmõistetavused muutuvad jne. Kindlasti nõuab selline muutus pingutust ja kannatlikkust mõlemalt poolelt.    

Õpetaja Laur lubas Tootsil õppida poole vene keele tükist ja teha kahest rehkendusest ühe, seda tingimusel, et need on Tootsi enda tehtud. Mulle tundub, et suvi on hea aeg haridusega seotud ja haridust armastavatel inimestel ise paljud teemad endale selgeks mõelda. Siis on sügisel mitmetel teemadel kergem põhjendatud seisukohti võtta.