Poliitiline mütoloogia 1

 

Veel enne tänase koalitsiooni sündi tõdesin ühes oma fb kommentaaris, et praegusele valitsusele Eestis mõistlikku alternatiivi pole. Püüdsin eelnevat väidet ilmestada võrdpildiga kirjandusest ning võtsin aluseks J.R.R.Tolkieni „Kääbiku“ ja  „Sõrmuste isanda“. Ka seal otsisid liitu haldjad, päkapikud ja inimesed, kääbikud jätan seekord opositsiooni. Olgu öeldud, kirjutasin selle loo sotsiaaldemokraatide positsioonilt, kuid selle mõistmiseks on hea Tolkieni loomingut tunda.

Reformierakond on nagu haldjarahvas. Haldjad on targad, nad teavad sageli teistest rohkem, neil on säravad juhid – ei ole vaja pikalt mõelda, kes võiks olla tänases Eesti poliitikas sõjaprintsess Galadrieli rollis. Aga haldjad võivad olla ka tujukad, ennast paremaks pidada, oskavad ise särades partnereid varjutada. Lisaks võib haldjate embus olla surmav. Aga kõigest hoolimata on koostöö nendega enamasti efektiivne ja hea.

Isamaa on kui päkapikud: kangekaelsed, isepäised, oma väärtustest kinni hoidvad nii nagu nende juht Thorin hoidis oma laekakivist. Nad ei paindu kergesti, teatud asju arutavad oma salakeeles, kuid kokkulepitud asjadest peavad kinni välja arvatud juhtudel, kui hiljem selgub, et kokkuleppest on pooled erinevat aru saanud. Tolkieni raamatus on vähe juttu päkapikunaistest, olen viimasel aastal paaril korral juhtunud kõrvuti istuma ja juttu ajama Merca (luuletaja Merle Jääger) nimelise päkapikunaisega, kes kuulub Tartu volikogus Isamaa fraktsiooni ja need kohtumised on olnud väga inspireerivad. Võibolla peaks erakonna juhid sagedamini sedasama tegema.

Sotsiaaldemokraadid on inimesed, kuid inimesed võivad tunduda partneritele nõrgad, just nõnda haldjate üks juhte Elrond ütles. Tolkieni inimtegelased võivad esimesel pilgul tõesti sellised tunduda, näiteks kojaülema poeg Boromir jääb alla sõrmuse ahvatlusele. Selline näiline nõrkus käib kindlasti ka sotsiaaldemokraatide kohta, sest me tegelema palju nõrgematega. Nii oleme vaidlusküsimustes otsinud kompromisse, püüdnud kaitsta inimgruppe demoniseerimise eest ja osalenud rahvaküsitluse ärahoidmisel, üritanud taltsutada alkoholi mõju jne, need ettevõtmised pole sageli liiga populaarsed olnud, kuid on suunatud ühiskonna tugevdamisele. Nii saab näilisest nõrkusest tegelikult tugevus.

Pärast valitsuse esimesi samme tundub mulle, et loodud liit on efektiivne. Kõik nimetatud kolmest olendist olid eriliselt kiindunud oma kodudesse ja ka koalitsiooni esimesed sammud lähtusid kodude kaitsest. Elektri universaalteenus säilitab kodudes valguse ja soojuse ning selle kiire menetlemisega olid nõus nii säravaid laternaid armastavad haldjad, lõõmavaid lõkkeid hindavad päkapikud kui ahjusoojas paitusi otsivad inimesed.

Veel olulisem märk edukast koostööst tuli eelarve kokkuleppimisest Vihulast. Olin tulemuste suhetes üsna skeptiline, enne kohtumist meenutasin irooniaga, kuidas umbes 15 aastat tagasi oli Vihulas peetud "Viru säru" teemaks "Raha eest saab end põrgustki välja osta!" Aga hinnatõusule allajäämise eest tuli välja osta õpetajad, kõrgharidus, päästjad, politseinikud jt. Praeguse info kohaselt võib öelda, et see suuresti õnnestus.

Tõsi, üksikutes teemades võib tajuda koalitsioonis ka erinevusi. Nii pole üksmeelt mõningate monumentide, näiteks  Maarjamäel asuva kompleksi suhtes. Torinat selles asjus on kuulda päkapikkude poolelt, kuid ka näiteks haldjas Erik-Niiles Kross, kelle arvamused on ikka kaalukad, soovib selle rahvasuus „impotendi unistuseks“ nimetatud monumendi kõrvaldamist (Maarjamäe punamonument rüvetab sõjahaudu, PM 23.09.22). Mina mäletan memoriaali pigem „Buratino hauana“ ja tegelikult siit tulebki suhtumise vahe: oma riista eksponeerija tulebki avalikust kohast ära viia, nina on igaühel selline nagu see loodud.

Paljud sotsiaaldemokraatidest on veendunud, et kui kunstiga seotud eksperdid enamikus ütlevad, et Maarjamäe kompleks on väärt säilitamist, siis tulekski sellest lähtuda. Küll aga tuleb loomulikult kompleksi tähendust ja tagamaid infotahvlite jne abil selgitada. Infotahvlitega saaks välja tuua nõukogude süsteemi julma ja ülekohtust ebainimlikkust, näiteks jääretke juhtinud sõjaväelane lasti maha, sest ta oli paljud laevad uputamise asemel säilitanud. Selline oli esimene kohtulik surmaotsus kommunistlikul Venemaal.

Olgu veel Tolkienist tuleneva paralleelina märgitud, et sarnaselt Maarjamäe obeliskiga taevasse kõrguv Orthancki Torn jääb samuti alles, kuid tema ümbrus on ümber kujundatud oja ning tiigiga liigendatud õitsvaks aiaks. Miks mitte midagi sarnast üritada Maarjamäel. 

Kokkuvõtvalt tõdeksin, et hoolimata artiklis kirjeldatud erinevustest tundub haldjate, päkapikkude ja inimeste liit Eesti poliitikas praegu paratamatu. Tolkieni tegelaste galerii on mitmekesine, sinna mahub ka opositsiooni enamus, kellel on hea ja siiras tahe tänasel raskel ajal inimesi, ettevõtteid, haiglaid, koole ning meie lähedal möllava sõja eest pagenud kannatanuid abistada. Kindel on aga ka see, et kui kuulata üksikuid, kes näevad näiteks sõjapõgenikes potentsiaalseid prostituute, oleks see võimu andmine Mordoris asuvatele tumedatele jõududele.