Võtan väga lühidalt kokku oma esimese täismahulise Riigikogu
töönädala. Eks see õppimise nädal oli. Saan aru, et see polnud siiski päriselt
tavaline nädal, presidendivalimiste lähenemist oli sageli tunda. Aga mõned
muljed panen kirja.
Inimesed
Senised kontaktid on olnud ülekaalukalt meeldivad. Inimesed
on viisakad ja abivalmid, nagu ka kooli kollektiivis, mõned on kohe sõbrad,
mõned hoiavad vähemalt mõnda aega distantsi. Kultuurikomisjonis, kus töötab kolm
endist lapsevanemat, tunnen end väga hästi ja koduselt. Euroopa Asjade
Komisjonis pean veel tublisti õppima. Ja üks asi veel, millega ehk seni olen
vähem kokku puutunud: osad saadikud võivad olla teatud eelnõude/seaduste suhtes
ülimalt kriitilised, kuid vaheajal viskavad teravaid vastuargumente esitanud
inimestega rahulikult nalja. Inimesed ja seisukohad osatakse minu meelest päris
hästi lahus hoida.
Kiirus
Jah, see on üks asi, millega ma veel kohaneda ei suuda.
Argumendid – nende analüüs – uued argumendid – analüüs – otsustamine, see ei
käi mul nii kähku kui vanadel kaladel. Arutelude tempo on minu jaoks liiga
kiire. Aga ega ma ei pääse, pean sellega kindlasti kohanema.
Suur pilt
Tunnetan, et paljude teemavaldkondade puhul jääb mul terviku
tajumisest puudu. Näen oma fraktsioonis, kuidas Sven tajub välispoliitikat,
Ivari maaelu, Urve majandust, Helmen/Eiki/Heljo sotsiaaliat, Mark detailide
olulisust. Ning loomulikult, kuidas tajutakse poliitilisi jõujooni (võib-olla oleks
õigem öelda võrgustikku) probleemide kohta üldiselt. Jah, haridusala suure
pildi tajumisega saan vist hakkama, kuid ka siin jääb mul eelmises lõigus
nimetatud kiirustest puudus.
Kool
Ikka igatsen tundide andmist taga küll. Samas annan aru, et
mõni aasta vahet on arengu mõttes mulle kahtlemata kasulik. Kaks tundi õnnestus
esimesel nädalal siiski anda, mõlemad Riigikogu külastanud õpilastele. Tegemist
oli vene koolide õpilastega ning nemad tahtsid presidendiks ülekaalukalt Marina
Kaljuranda ning põhiline ettepanek Riigikogule oli anda välja seadus, et
koduseid töid tuleks vähem anda.
Tallinn
Väga ettevaatlikult olen seda linna avastama hakanud. Seda
võin öelda, et päeva ajal Vabadussõja võidusammas ilus nüüd küll ei ole. Samas
jalutuskäigud vanalinnas on väga mõnusad ja elamuslikud.
No comments:
Post a Comment