Pirogovi minevik ja tulevik

Pirogovi platsi tulevik on volikogus taas päevakorda tõusnud. Linnapea on teatanud, et teeb ettepaneku seal lahja alkoholi kellaajaliseks piiramiseks (läbi on käinud, et lubatud oleks 12-22), sellele reageeris Nils Niitra „Ontlikud  härrad“ Tartu Postimees 19.04.2016, täna jätkab Enriko Talvistu (Kas Pirogov keelaks Pirogovi platsil joomise?), asja kajastati põgusalt ka ETVs. Ega ma sellele kellaajalisele piiramisele põhimõtteliselt vastu ei ole, samas mõned mõtted ja seisukohad on mul antud teemaga seoses tekkinud.

Kõigepealt seda, et ma ei usu, et küsimus on valmivad hotellis. Vastava teema tõstatas volikogus Toivo Maimets (IRL), minu kogemuse põhjal on Toivol väga selged põhimõtted, tänases ajalehes on ta ka lühikese kommentaari andnud. Tõsisemalt suhtun ühe teise paigaga seotud tulevasse probleemi (Jüri Kõre küsis seda ka volikogu istungil). Kui Tähetorni ees saab olema Tartu pidulik lipuväljak ja kõige käidavam tee sinna hakkab kulgema läbi Pirogovi platsi, siis ei tohiks sealt läbiminek olla häiriv, vaid see võiks olla inspireeriv.

Aga edasi. Kõigepealt seda, et tudengina (ja tudeng olen ma pikalt olnud) olen ma Pirogovi platsil end paaril korral hästi tundnud, õlut joonud, maailma asju arutanud jne. Olime noored, tundsime maailma vastu huvi, kritiseerisime Pirogovi platsil päikese käes autoriteete ja mõtlesime, kuidas maailma paremaks teha. Ühesõnaga, ma olen üsna veendunud, et lahjasid alkohoolseid jooke lubavaid piknikupaiku võiks Tartu linnas olla.

Teisalt tunnistan, et nõndapalju kui olen juhtunud Pirogovi kanti kõndima (tänavu pole õieti veel õiget ilma olnud, kuid loodan, et mälupildid möödunud aastast on õiged), siis praegune olukord seal ei ole väga hea ning seetõttu Pirogovi teema arutelu alla võtmine mõistlik. Väga subjektiivsel hinnangul on tudengid vähemuses, pigem on näha noori, kes alles soovivad saada tudengiteks ja neid, kes selleks kunagi ei saa. Agressiivsust on natuke liiga palju, õhtuti laekuvat sealt politseile kõige rohkem vägivallaga seotud väljakutseid.  Samas olen ka kuulnud, et politseile on mugavam, kui lubatud alkoholi tarbimine on koondunud ühte paika, millel on kergem silma peal hoida. Lisaks on see paik suhteliselt ohutu (nõlvast alla veeremist ei saa võrrelda Emajõkke kukkumisega).

Mõned asjad, mis olukorda paremaks teevad, on ka läbi käinud. Valgust tuleks platsile juurde panna, tualett tuleb (see on kindel), praegused pingid asendada sobivamatega jne. Nendega koos aga peaksid käima suunavad-kasvatavad ideed. Näiteks võiks igal kevadel toimuda pidulik Pirogovi platsi hea tahte lepingu sõlmimine linnapea ja tudengite esindajate vahel (lepingu tekst, mis oleks kindlasti plati servas kirjas, võiks olla humoorikas, näiteks õllejoojale kohustus enne igat pudelit (või lonksu) meenutada üht filosoofi mõttetera, meenutada kaheksajala toitumist või lahendada matemaatiline ülesanne – vastava tahvli saaks kerge vaevaga paigutada vms). Kusagil platsil võiks olla ka karskusnurk, kus vastava ilmavaate esindaja saaks soovi korral selgitustööd teha jne.

Mul ei ole väga hea fantaasia, kuid näeksin Pirogovi ideed tasakaalulisena: kui lubada seal lahja alkoholi pruukimine, siis tuleks püüda seda pruukimist ka mõistlikkusele suunata. Ning loodan, et veel minu elu ajal jõuaksime Tartu linnas Lemmit Kaplinski poolt pakutud lahenduse kuritarvitamiseta rakendamiseni: veini ja õllega pikniku võib pidada kõikides Tartu parkides, tingimusel, et söök ja jook oleks sangaga korvis ja see kaetakse ruudulisele linale.