Poliitika 5

Paar mõtet tänasest päevast.

Alustan selgitusega, peaministri umbusaldamise ajal oli mul läpakas laual lahti, hääletamise pult oli osaliselt selle taga ning oma arvates ma vajutasin "poolt" nuppu. Pärast selgus, et ma ikkagi ei hääletanud, ju oli puudutus nõrk vms. Kes mind tunnevad, need teavad, et niisuguseid hajameelsusega seotud asju minuga aeg-ajalt juhtub. Vanemad treffneristid teavad, kuidas ma lapse roosad sokid taskust leidsin ja üllatunult nende otstarbe üle aru pidasin. Aga hea isegi, et see juhtus olukorras, kus iga hääl arvel ei olnud. Katsun edaspidi tähelepanelikum olla.

Poliitilisest olukorrast. Valitsuse aeg sai ümber. Kuidas see täpselt juhtus, millal teatud protsessid juba algasid, pole mina kõige õigem inimene kommenteerima. Kindel on see, et kõik valitsuserakonnad ootasid Keskerakonna juhi vahetust ning uurisid uusi võimalusi. Ning seekord jõudsid SDE ja IRL seda efektiivsemalt teha kui Reformierakond.

Reformierakonnast nõndapalju, et seal on mitmeid mulle väga sümpaatseid inimesi. Neil on kindel arusaam, kuidas Eestit edasi viia, paljud neist on väga head oma ala spetsialistid, komisjoni juhtidena (kellega olen tihedamalt kokku puutunud) on Laine Randjärv ja Kalle Palling oma komisjone juhtinud sõbralikult, kaasavalt ja tasakaalukalt, arvan, et Maris Laurist oleks saanud väga hea haridusminister (ta lihtsalt ei jõudnud end veel kõikide asjadega kurssi viia). Eesti poliitikast ei kao nad kuhugi ning soovin neile siiralt edu.

Aga tänane Reformierakonna retoorika oli nii läbinähtav, et isegi „mängu ilu“ polnud võimalik tunnetada. Püüe näidata ennast süütu kannataja ja märtrina ning tampida IRLi, et nad valitsusse ei läheks oli selgelt ülepingutatud ja võlts. Lisaks hirmutamistaktika, mis väljendus vasakpöörde demoniseerimises ja julgeolekuohuga ähvardamises. Samas oli see taktika võetud vanast arsenalist – vastandumisest põhiliselt Savisaarele pärinevad Reformierakonna suurimad võidud valimistel.

Minu jaoks on sündiv uus koalitsioon huvitav. Teatud hüüdlausetest (näiteks maksudega ei mängita) saab loobuda, äkki õnnestub pisut leevendada koolis tugispetsilistide probleemi, õpetajate palga tõus oli pisut nagu takerdunud jne. Aga kerge ei saa meil uues koalitsioonis kindlasti olema.