Suured ja väikesed asjad segamini

Tänase päeva sündmused panid mitme asja üle järele mõtlema. Vao pagulaskeskuse süütamine oli ikka päris hull asi. Püüdsin end rahulikuks sundida, kuid ühe emotsionaalse teo ma siiski tegin. Kui sain e-maili Mart Helmelt (sain aru, et see oli saadetud paljudele kohalike volikogude liikmetele), kus ta pikalt agiteeris pagulaste vastu olema, saatsin talle kirja tagasi ja palusin tal analoogilise sisuga kirju mulle mitte enam saata.

Tegelikult olen  tuleviku osas pigem optimistlik. Või nagu ma mõni aeg tagasi Õhtulehe artikli pealkirjaks panin: Mõistus lõpuks ikkagi võidab (http://www.ohtuleht.ee/686214/toomas-jurgenstein-moistus-voidab-lopuks-ikkagi). Mõningatest väikestest märkidest mulle tundub, et suhtumine pagulastesse hakkab normaliseeruma, tõsi aeglaselt ja kindlasti mitte ilma tagasilöökideta. Siin vabandage, kui mu soov kedagi riivab, kuid loodan siin väga, et just noored võtavad ohjad enda kätte ning aitavad vanemal generatsioonil hirmusid maha võtta. 

Pagulaste toetuseks on pühapäeval tulemas kontsert (suur kummardus „Salliva Eesti“ kogukonnale), juurde pidid tulema veel rahvuslikud köögid – tõeliselt kahju, et ma Tallinnasse minna ei saa.    

Paar asja siiski, millele täna veel mõtlesin:

Ma olen pisut mures kiriku pärast, kas ta suudab võetud seisukohtadele truuks jääda. Erinevalt kooseluseaduse debatist on mulle kiriku juhtkonna poolt võetud pagulaste aitamisele keskenduv positsioon, väga sümpaatne olnud. Aga tean, et kirikus on mõjukaid inimesi, kes on pigem pagulaste vastase positsiooni võtnud.  

Loomulikult olen ma seda meelt, et pagulaste ja pagulaspoliitika vastu saab normaalselt argumenteerida (ma küll ei saa hästi aru, miks tekitavad nii palju emotsioone 180 pagulast, kuid see-selleks), minugi tuttavate hulgas on palju neid inimesi. Tänane päev sunnib vähemalt mind vahekokkuvõtet tegema ja nüüd ütlen midagi üleskutse moodi: äkki vaatame oma blogid ja fb seinad üle. Hästi palju on levinud libauudiseid, pooletõdesid jne, mida levitatakse. Teeks oma seinade puhastuse ja võtaks sellised uudised ja väited maha. 

Kolmandaks, vist on ikka kõrgemad poliitikud midagi tegemata jätnud. Mõtlen siin kasvõi inimlikku suhtlust maapiirkondades ja paikades, kus on raske ja tööpuudus on suur. Kibestumust võimu suhtes on väga palju tunda. Ja see kanaliseerib vihaks teistsuguste, nõrgemate ja võõraste vastu.     

  

Neljandaks üks tõenäoliselt jabur, kuid mulle hetkel sümpaatne mõte. Tunnistan, et ma ei tea majandustest peaaegu mitte midagi. Paljude pagulasvastaste väidete kohaselt peaks Rootsi majandus käpuli olema, sest ta on nii palju inimesi endale koormaks võtnud. Ja eile lugesin ajalehest Nordea prognoosi majanduse kohta: Rootsi kasvab, Soome kuhtub, Eesti muutusteta (Postimees 2. September 2015).